Page 35 - Parimad teadustööd 2013/2014

35
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
ETTEVÕTLUSKESKKOND EESTI VABARIIGIS 1918–1940: KAUBAMAJA J. PUHK JA POJAD NÄITEL
THE BUSINESS ENVIRONMENT IN THE REPUBLIC OF ESTONIA IN 1918−1940: on the examPle oF J. PuhK and sons dePartment store
Argo Ralja
Sissejuhatus
Teisest ärkamisajast alates on Eesti ajaloo-alastes teadustöödes olnud rõhuasetus eelkõige kultuuri- ja poliitilise ajaloo uurimisel. Kuigi isikute ja sündmuste kajastamisel on kaldutud sageli mõningasele idea- liseerimisele, on valitud teemad ning rõhuasetused olnud mõistetavad – uhkus esiisade tegevuse üle aitas rahvusel taaskord koonduda ning sisendas usku iseolemise võimalikkusesse. Kultuuri ja poliitika kõrval on vähem tähelepanu pööratud majandusele, ometi on tugev majandus iga iseseisva riigi sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse eelduseks.
uurimistöö eesmärk oli uurida ettevõtte Kaubamaja J. Puhk ja Pojad näitel Eesti majanduskeskkonna ühte osa, riigi ettevõtluskeskkonda ning seda mõjutanud majanduspoliitikat kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Lisaks ettevõtluskeskkonna uurimisele annab konkreetse ettevõtte näitena kasutamine või- maluse vastata küsimusele, kuidas riigi majanduspoliitika mõjutas riigi majanduse mikrotasandit ning millisel määral suutsid ettevõtjad poliitikuid majanduspoliitiliste otsuste tegemisel mõjutada.
Töö teoreetilises osas on lähtutud Prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu´ ühiskonnas eksisteerivate gruppide koosmõju teooriast. Mõjutatuna strukturalismist on Bourdieu´ üheks tuntumaks teesiks väide, et ühiskond koosneb omavahel seotud gruppidest (väljadest) ning majandust kui isoleeritud välja kuju- tavad liberaalsed majandusteooriad reaalsuses ei toimi. Veelgi enam, Bourdieu jõuab majanduse ja riigi seoseid hinnates tõdemuseni, et majandus eksisteerib kui riigi teadus. Bourdieu vastandub liberaalse turumajanduse põhimõtetele ning leiab, et riigi seotus ettevõtluskeskkonnaga on suurem, kui vaid ette- võtluses loodud lisaväärtuse sotsiaalse võrdsuse printsiibil ümberjagamine.
Kuigi Bourdieu´d on kritiseeritud majanduslike terminite liiga julgete ülekannete pärast sotsiaalsfääri, on isegi Bourdieu´ kriitikute sõnul tema neoliberalistliku majanduse universaalsuse teooria ja empiirilise reaaluse võrdlemine tema tööde üks väärtuslikumaid komponente. Seega oli kohane katsetada Bour- dieu´ uurimustes toodud väiteid ka antud uurimistöös. Bourdieu´ teooria andis võimaluse küsida, kui- das sobitus poliitilise ja majandusliku välja sõltuvuse teooria uuritava perioodi Eesti ühiskonda: millisel viisil toimus väljade omavaheline suhtlus, kuidas kujunes ühiskonnagruppide kapital ning millised olid võimalused selle realiseerimiseks?
Metoodika
uurimistöö koosneb kolmest kronoloogiliselt järgnevast peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse ette- võtluskeskkonna arengut Eesti iseseisvumisest kuni ülemaailmse majanduskriisini. Vaatluse all on prob- leemid, millega tuli nii riigil kui ettevõtjail pärast riigi iseseisvumist kokku puutuda, kuidas langetati otsuseid ning millised olid esimese kümnendi olulisemad saavutused ja õppetunnid. Teine peatükk kes-