Page 36 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
kendub ülemaailmsele majanduskriisile ning Eesti riigi majanduspoliitikale majanduskriisi tingimus- tes: millisel määral mõjutas see seni kehtinud põhimõtteid ning kuidas suutsid uuritavad “väljad” uute oludega kohaneda. Kolmandas peatükis on uuritavaks objektiks 1930. aastate teisel poolel aset leidnud majanduspoliitilised sündmused kuni 1940. aastani: mida õpiti majanduskriisist ning kuidas muutusid majanduspoliitilised põhimõtted autoritaarse korra tingimustes, millised olid erinevused 1920. ja 1930. aastate majanduspoliitilistes põhimõtetes.
Kõik kolm peatükki on jaotatud kahte suuremasse alalõiku: esimene neist on pühendatud Eesti riigi majanduspoliitilistele otsustele, seadusandlusele ja valitud põhimõtete tutvustamisele. Teises osas vaa- deldakse majanduspoliitika mõju mikrotasandil ehk ettevõtte K/m Puhk ja Pojad tegevust. Ettevõtte ma- jandustulemusi, arengut ja investeeringute põhimõtteid kasutades saame järeldada, millist mõju avalda- sid riigi majanduspoliitilised otsused ettevõtetele, millisel määral saavutas riik püstitatud eesmärke ning kuidas muutusid erinevatel perioodidel rakendatud majanduspoliitika tõttu riigi ja ettevõtjate omavahe- lised suhted.
Tulemused
uuritava perioodi Eesti Vabariigi majandust ei saa kindlasti nimetada lineaarseks ja stabiilselt arenevaks. Üldistades võib selle jagada kolme suuremasse perioodi: 1920. aastad, majanduskriis ning autoritaarse korra periood. Vastupidiselt iseseisvumise esimestele aastatele iseloomustas 1920. aastate teise poole ma- janduskeskkonda üldine stabiliseerumine. Riigi poolt korrastatud finantssüsteemi ühe osana tuli 1928. aastast uue rahvusvaluutana kasutusele Eesti kroon. Ettevõtjate huvide koondamiseks ja esindamiseks loodi Kaubandus-Tööstuskoda, mille tulemusel paranes ettevõtjate ja riigi omavaheline kommunikat- sioon ning suurenes ettevõtjate roll majandusalase seadusloome kujundamisel.
Vahepeal saavutatud stabiilsuse lõpetas ületootmisest ja põllumajandustoodete hinnalangusest alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis läbi langenud müügihindade tõi kaasa ettevõtete pankrotistu- mise, töötuse ja inimeste rahulolematuse – kahtluse alla seati senine isereguleeruv majandusmudel. Teis- te riikidega sarnaselt suurenes ka Eestis riigi osatähtsus majanduses: kõrgendati kaitsetolle ning kasutu- sele võeti autarktilise majandusmudeli põhimõtted. Kriisi elasid üle ettevõtted, kes suutsid oma senised äriplaanid muutunud oludega vastavusse viia ning uued äriideed edukalt realiseerida.
1930. aastate teise poole arenguid iseloomustab riigi osakaalu jätkuv suurenemine majanduses ning eraettevõtjate ja riigi omavaheliste suhete halvenemine. Mõne aastaga võttis riik enda kontrolli alla hin- dade kujundamise ja uute ettevõtete loomise – sammud, mis piirasid vaba konkurentsi. Vaidluste kesk- mes oli küsimus, millisel määral on riigi sekkumine majandusse vajalik ja millal hakkab see pärssima ettevõtlusvabadust ning ettevõtjate algatusvõimet.
Testides uurimistöös P. Bourdieu´ väljade vastastikuse mõju teooriat, võib väita, et Bourdieu´ teooria leidis kinnitust ka Eesti kahe maailmasõja vahelise perioodi puhul. Riigi roll ettevõtluskeskkonna kujun- damisel oli arvestatav: peamisteks hoobadeks maksu- ja tollisüsteem, seadusandlus, krediidipoliitika ja mitmesugused dotatsioonid. Ajas ühe või teise meetme osatähtsus küll muutus, kuid koos moodustasid nimetatud hoovad terviku, mille abil sai valitsus viia ellu enda soovitud majanduspoliitilisi eesmärke. Seega pole kahtlust, et poliitiline ja majandusväli toimisid omavahel tihedas seoses, üksteist vastastikku mõjutades ning toetades, kuid selgelt domineerivam oli poliitilise välja tegevus – vajadusel kontrolli ja osatähtsust majanduses suurendati, vajadusel vähendati.
Omavahel oli seotud ka poliitilises ja majandusväljas toimivate isikute (agentide) tegevus. Iseseisvu- se esimestel aastatel toetus riigi majandus üksikute ettevõtjate majanduslikule toele, lisaks panustasid ettevõtjad riigi arengusse läbi teadmiste ja kogemuste. Edaspidiseks andis see ettevõtjatele sidemed ja kapitali, mida oli hiljem enda ärihuvides võimalik kasutada. Kapitali realiseerimise võimalus andis kapi- talile väärtuse ning motiveeris seda koguma. Samas olid nimetatud arengud võimalikud vaid poliitilise välja vaikival heakskiidul, nii olid autoritaarse korra perioodil kapitali realiseerimise võimalused oluliselt väiksemad.
36