Page 33 - Parimad teadustööd 2013/2014
P. 33
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
lähtekohaks, vastupidi, informatsiooni tähenduslikkus ja tõlgendatavus: s.t kvalitatiivse ja semantilise in- formatsiooni eeldus ja olemasolu.
2. Memeetiline evolutsioon
Ilmselt võib väita, ja seda tõdeb ka dawkins (2010: 408), et kultuur on keeleline, semantiline ja et tähen- duslikkuse aspekt on kultuuri puhul oluliseks ja lahutamatuks osaks (diamond 2002: 184). dawkins toob „Isekas geenis” muu hulgas näitena idee-meemi, kus idee ehk tähendus on miski, mis aitab konkreetsel idee-meemil levida (s.t tähenduslikkuse aspekt on miski, mis võib muuta meemi vastavalt kas atrak- tiivseks või, vastupidi, ebaatraktiivseks) (dawkins 2006: 196). Nagu näeme, ja kui suuname tähelepanu informatsioonitüübile, mida antud analoogia osapool – kas geen või meem – näib eeldavat, et toimida kui tõeliselt neo-darvinistlikul printsiibil põhinev replikaator, tekib järgnev probleem: memeetilise evo- lutsiooni puhul ei ole enam tegemist pelgalt tuima ja „eesmärgitu“ ning üksnes selektsioonil põhineva informatsiooni kopeeruvusega, vaid mängu astub ka indiviidi subjektiivsus ja teadlik valik. Nimetatud põhjusel ei saa dawkinsi meemi-terminoloogia kasutuselevõtt täita seda ülesannet, mida dawkins ja tema järgijad sellelt oleksid soovinud: tegu pole mitte niivõrd mehaanilise ja kvantitatiivse replikatsioo- niprotsessiga nagu geneetilise informatsiooni puhul, vaid kvalitatiivse ja ühtlasi tõlgendusel põhineva kultuurilise protsessiga, kus informatsiooni lahutamatult oluliseks aspektiks on pigem informatsiooni tähenduslikkus, tõlgendatavus ning mitmeti-tõlgendatavus, s.t keel, aga mitte kood.
Loomulikult on geeni-meemi analoogia ja sellega seonduv keerulisem; järgnevalt püüan välja tuua paar olulisemat mõttekäiku ja aspekti.
3. Geen, meem ja geeni-meemi analoogia
Esiteks, dawkinsi geeni mõiste pole üks-üheselt piiritletud, vaid midagi avatut: geen on replikaator, mis on piisavalt kõrge kopeeritavustäpsusega, enamasti kusagil tsistroni1 ja kromosoomi2 vahepealset (daw- kins 2006: 35-36). Sellegipoolest võib öelda, et ajalooliselt lähtub dawkins Francis Crickist alguse saanud ja peavooluks kujunenud niinimetatud molekulaarbioloogia „tsentraalsest dogmast“ (central dogma of molecular biology), mille kohaselt geneetiline informatsioon on digitaalne (vt nt dawkins 2004: 95; Crick 1958: 144, 152-153; EQE 2009: 17).
Tuleb märkida, et nimetatud peavoolule on üha enam populaarsust leidmas ka vastuvool: biosemiooti- ka, mille kohaselt tuleb geneetilist tähestikku mõista kui interpreteeritavat sümbolsüsteemi, kui semioo- tilist süsteemi, keelt, mida elusorganismid „tõlgivad“, mitte aga ei loe üks-üheselt maha kui ettemäära- tud masinlikku koodi (Hoffmeyer 2010: 189). Säärane lähenemine võiks anda geeni-meemi analoogiale rohkem kaalu, kuid dawkinsist ning geeni-meemi analoogiast lähtudes läheks see vastuollu geneeti- ka-memeetika peavooludega ning seaks kahtluse alla replikaatori-keskse lähenemise ehk selle, mis teeb memeetikast memeetika ja on selle analoogia üheks oluliselt lahutamatuks nurgakiviks.
4. Informatsiooni tüüp ning geeni-meemi analoogia võimalikud eda-
siarendused
Teiseks, geeni-meemi analoogia üheks oluliseks komponendiks on informatsiooni mõiste. Niisiis: millise informatsiooni liigi või liikidega on tegu? Esmalt tuleks vaadata kaasaegseid informatsiooni liike ning nende genealoogiat. Informatsioon on lai mõiste ning enamasti kasutatakse seda vastavalt otstarbele, kuid laias laastus võib informatsiooni jagada kaheks: kvantitatiivne ja kvalitatiivne informatsioon (Ad- riaans 2012). Need omakorda jagunevad:
kvantitatiivne: 1) Fisheri informatsioon; 2) Shannoni informatsioon; 3) kvantinformatsioon ning 4) Kolmogorovi komplekssus ehk informatsioon mõistetuna programmi pikkusena) (ibid);
kvalitatiivne: 1) semantiline (ja nõrk semantiline informatsioon); 2) juhisinformatsioon ja 3) tugev, faktiline ehk tugevalt semantiline informatsioon (Floridi 2010).
1 dNA järjestus, mis moodustab geneetilise ühiku ja mis sisaldab polüpeptiidahela sünteesiks vajalikku kodeerivat ja regulatoorset järjestuse osa.
2 Genoomi piiritletud ühik, mis kannab paljusid geene
33


































































































   31   32   33   34   35