Page 106 - Parimad teadustööd 2013/2014

106
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
EUROOPA LIIDU KAUBAMÄRGIDIREKTIIVI VÕIMALIKUD ARENGUD JA SELLEGA SEONDUVAD ÕIGUSLIKUD PROBLEEMID
POSSIBLE dEVELOPMENTS OF THE TRAdE MARK dIRECTIVE OF THE EuROPEAN uNION ANd RELATEd LEGAL PROBLEMS
Mart Parind
Sissejuhatus
Käesoleval ajal on Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) seadusandja töölaual nn kolmanda kaubamärgidirek- tiivi eelnõu (edaspidi „eelnõu“), millega soovitakse reformida ühte peamist EL-i liikmesriikide kauba- märgiõigust harmoniseerivat õigusakti. Praegu kehtivaks õigusaktiks, mida tõenäoliselt ootab ees peatne kehtetuks tunnistamine, on kaubamärgidirektiiv 2008/95/EÜ (edaspidi „kehtiv direktiiv“). Ehkki eelnõu võib esmapilgul tunduda puudutavat kitsalt ühte spetsialiseerunud juristide kogukonda, tuleks kõnesole- vat menetlust käsitleda oluliselt laiemat ringi isikuid puudutavana. Nõnda on intellektuaalomandiõigus üks aktuaalsemaid ning enimkäsitletud valdkondi EL-i õiguspraktikas. Näiteks 2013. aastal saabus Eu- roopa Kohtusse (edaspidi „EK“) kui EL-i kõrgeimasse kohtusse 62 intellektuaalomandiõigust puudutavat kohtuasja, mis oli selles kategoorias suveräänselt suurim näitaja. Samuti, ajavahemikus 2009–2013 lõpe- tati EK-s kokku 205 intellektuaalomandiõigusega seotud kohtuasja, mis jäi selles osas alla vaid maksus- tamist puudutavatele kohtuasjadele.
Kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõude võimalik kaotamine
Eelnõu olulisemateks puudusteks võib pidada teatavaid suundumusi, mis on potentsiaalselt vastuolus EL-i õiguse aluspõhimõtetega ja EK praktikaga. Esimeseks selliseks võimalikuks muudatuseks on eelnõu esmase versiooni art-s 3 sisalduv, mille Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud kujul jõustumine tooks kaasa ehk isegi revolutsioonilise muutuse EL-i ühtses kaubamärgiõiguses. Nimelt soovitakse selle sättega kaotada kaubamärgi graafilise kujutatavuse expressis verbis nõue. Nii kehtiva direktiivi art 2 kui Eesti kaubamärgiseaduse § 6 lg 1 sätestavad sisult samasuguse põhimõtte, mille kohaselt peab kaitstav kau- bamärk olema graafiliselt kujutatav. Tegu pole vaid EL-i õigusruumile omase arusaamaga, kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõue on ülemaailmne konsensus. Autori hinnangul pole graafilise kujutatavuse selgesõnalise nõude kaotamine EL-i seadusandja poolt iseenesest laiduväärt samm. On täiesti asjakohane luua õigusraamistik, mis jätaks põhimõtteliselt ukse lahti graafiliselt mittekujutatavate tähiste registree- rimisele (ja selle kaudu ka innovatiivsusele), kuid samas sätestaks piisavalt ranged reeglid, et täidetud saaks teatud fundamentaalsed nõuded, millele kaubamärk ja selle reproduktsioon ilmtingimata vastama peavad. Asjakohase reservatsioonimehhanismiga seondubki peamine probleem eelnõu art 3 puhul.
Nimelt ei vasta vaatlusalune sätte eestikeelne sõnastus EK põhjapanevale praktikale. Eelnõu art 3 järgi peab selleks, et tähist oleks võimalik kaubamärgina registreerida, olema muu hulgas võimalik seda esita- da viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse ob- jekti. Sieckmanni lahendis on EK selgitanud, et graafilise kujutatavuse nõude eesmärk on defineerida eel- kõige märki ennast, määramaks kindlaks registreeritud märgiga omanikule tagatud kaitse täpne objekt. Samuti peavad pädevad asutused selgelt ja täpselt teadma kaubamärki moodustavate tähiste olemust, et