Page 104 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
teadlikkuse tõus võimaldab luua teadliku otsuse tegemiseks konteksti, mis annaks kindlust võima- like tagajärgede esinemisel nendega (emotsionaalselt) toime tulla ja nende ilmnemise eest vastutust (ehk autonoomsust) võtta. Samas väidetakse, et seniseid otsuseid ei ole küll kahetsetud, kuid nende arvamus on veel kujunemisel ning uuema infotulva poolt ümbersuunatav.
2. Isiklikudkogemusedvaktsiinide,vaktsiin-välditavatenakkushaigusteja(alternatiiv)meditsiiniga Isiklikel kogemustel vaktsineerimise ja meditsiinisüsteemiga on vaktsineerimisotsuse kujunemisel eri ajahetkedel erinev mõju. Intervjueeritute seas oli mitmel juhul esmaseks vaktsiinidega seotud ohu- märgiks isiklikult kogetud halb enesetunne pärast vaktsiini saamist, ent vastuseisu esines ka emade seas, kes isiklikult vaktsiinide kõrvalmõjusid ei olnud varem kogenud. Ema-arsti vahelise suhtluse laad kujundas ema vastuvõtlikkuse arstipoolsele nõule ja soovitustele. Avameelne ja usaldusväärne suhe meditsiinipersonaliga julgustas emasid neid kaasama vaktsineerimisalase otsuse tegemisse ja arvestama nende arvamusega ka juhul, kui otsustatakse vaktsineerimisest keelduda. Täheldada võis ka avatud suhte mõju kinnitusena, et meditsiinil pole vaktsiinide osas midagi varjata, ollakse avatud
alternatiivsetele võimalustele ja probleemide esinemisel reageeritakse kiiresti.
3. Ühiskonna ja tutvusringkonna mõju
Ühiskonna vaktsineeriva enamuse mõju oma otsusele tajutakse kahetiselt: ühest küljest annab vaktsi- neeriv enamus kindluse vaktsineerimise põhjendatuse ja tüsistuste vähetõenäosuslikkuse osas; teisalt tekitab vaktsineeriv mass endaga kaasa kiskuva voolu, millega võidakse riske ja kasutegureid adumata kaasa minna. Lähiringkonna mõju otsusele toimub pigem selektiivselt − tuttavate vaktsineerimisalane meelestatus võib küll ajendada rohkem uurima, kuid ei ole otsuses alati määrav. Emad tunnevad siiski vajadust ja soovi olla oma lapse vaktsineerimise otsuse tegemisel autonoomsed, võttes teiste arvamust küll teadmiseks, ent laskmata end teistest otseselt mõjutada.
4. Vaktsiini ja vaktsiin-välditava nakkushaiguse tajumine ohuallikana
Ohuallikate määratlemine on tihtipeale samuti aktiivne protsess − toimub kaalutlemine teemal, kumb risk (st kas vaktsiinist või nakkushaigusest tulenev) näib tõenäolisem ja riskantsem. Niinimetatud riskianalüüsi läbi viies võetakse arvesse nii omalt poolt mõjutatavaid (nt toitumine, elustiil) kui mõ- jutamatuid (nt haiguspuhangud) aspekte. Sealjuures arvestatakse mitte ainult potentsiaalse ohuga, vaid ka isikliku suutlikkusega kummagi ohu tagajärgede esinemisel vastavalt reageerida ning nendega toime tulla.
5. Alternatiivid vaktsineerimisele ja tüsistustega toimetulekule.
Vaktsineerimise vajalikkuse ja alternatiivsete meetmete kasutamise kaalumisel avaldab mõju ka pe-
rekondlik elustiil ja keskkond. Lisaks ohtude defineerimisele püütakse hinnata võimalust lasta lap- sel kasvada ja elada ilma vaktsineerimisega tema loomulikku kasvurütmi sekkumata. Nõnda võib eelistada vaktsiinidele alternatiivseid meetmeid, mis näivad lapsele loomulikumad ning leebemad. Seetõttu on oluline roll ka elukeskkonna hindamisel – tõdetakse, et muutusi nii lapse kui ka enda vaktsineerituses võivad põhjustada nii pöörded elustiilis ja keskkonnas kui ka paremate alternatiivide ilmnemine.
Arutelu
Vaatamata üldisemalt väljajoondunud temaatikatele on väikelapse vaktsineerimise otsus kompleksne protsess, mille tulem (ehk otsus) võib emotsionaalsest ja keskkondlikust hetkeseisust lähtuvalt periooditi ka erineda. Seega ei ole vaktsineerimisalane otsus alati analüütiliselt kaalutlev, vaid võib olla tugevalt emotsionaalne ja hetkeolukorda tõlgendav toiming, seda nii vaktsineerides kui vaktsiinist keeldudes. Eraldi tasub siinkohal välja tuua väikelaste emade abstraktsemalt käsitletavat maailmavaadet ja uskumu- si, mis võivad avaldada tugevat mõju vaktsineerimisega seotud aspektide tõlgendamisele (nt vaktsiini ja nakkushaiguste epidemioloogia, varasemad kogemused, riskitegurite defineerimine ja tajumine, vastu- tus).
Sotsiaalkonstruktivistlik arusaam meditsiinilisest teadmusest eitab niinimetatud ühe tõe olemasolu väitega, et kõik teadmiste liigid (k.a tõenduspõhine “objektiivne” teadus ja isiklik “subjektiivne” koge-
104