Page 108 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
Iseeneslike seoste mittetekkimine on tugeva ja eristusvõimelise kaubamärgi tunnuseks, kuid võimalik uus regulatsioon lahjendaks selle põhimõtte kehtivust ja mõju oluliselt.
Transiitkaupu vedavate ettevõtjate õiguste disproportsionaalne riivamine
Eelnõu kolmandaks probleemkohaks on art 10 lg 2, mis sätestab, et registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kau- bamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. Ka sedapuhku on mindud algatusega liiga kaugele, kuna tekkiv õiguslik olukord oleks vastuolus nii EK oluliste lahenditega kui EL-i õiguse üldprintsiipidega. Sisuliselt annaks eelnõu art 10 lg 2 siseriikliku kaubamärgi omanikule õiguse takis- tada selliste transiitkaupade, mis võivad rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi küll selles transiidiriigis, aga mitte kauba sihtkohariigis, viibimist ja kulgemist transiidiriigis. Arvestades EK poolt Philips/Nokia lahendis välja toodud lõppjäreldusi, oleks siseriiklike kaubamärkide omanikele nõnda laiaulatuslike õi- guste tagamine väär. EK hinnangul võib kolmandast riigist pärit kaupa, mis kujutab endast EL-is või selle liikmesriigis kaubamärgiõigusega kaitstud toote imitatsiooni, pidada „võltsitud kaubaks”, kui on tõendatud, et see on suunatud EL-is turustamiseks. Tõendatud on see eelkõige siis, kui ilmneb, et seda kaupa on liidus kliendile müüdud või seda on liidu tarbijatele müügiks pakutud või reklaamitud või kui kõnealust kaupa puudutavatest dokumentidest või kirjavahetusest ilmneb, et kaup kavatsetakse ümber suunata liidu turu tarbijatele.
EK on sõnanud komisjon vs Prantsusmaa lahendis, et transiit ei ole tööstusomandiõiguse eriomane ese ning kui asjaomane kaup pole nimelt määratud turustamiseks riigi territooriumil, kus toimub üksnes transiit, vaid teise riigi territooriumil, kus see ei ole kaitstud ning seda võib seaduslikult müüa, ei saa tu- vastada, et transiidiriigis on rikutud tööstusomandiõigusi. Montex Holdings lahendist tuleneb, et ainuük- si oht, et kaup ei jõua oma sihtkohta ehk riiki, mille territooriumil kaubamärk ei ole mingil moel kaitstud, ja et on olemas võimalus, et seda pettuse teel transiidiriigis turustatakse, pole piisav järelduse tegemiseks, et transiit rikub kaubamärgi olulisi ülesandeid transiidiriigis. Kui kahtlus ja selle põhjal toimunud sek- kumine võiks tugineda vaid abstraktsele kaalutlusele, et teoreetiliselt ei saa välistada võimalust, et kaup suunatakse ümber liidu turu tarbijatele ja seetõttu võib mis tahes välistransiidil või tollilaos oleva kauba kinni pidada, ilma et oleks vähimatki konkreetset tõendit rikkumise kohta, muutuks liikmesriigi tolli sekkumine meelevaldseks ja liialdatuks. Kokkuvõtvalt, EK hinnangul peab kaubamärgiomanikul olema õigus takistada kaupade, mis formaalselt on deklareeritud transiitkaubana, viibimist territooriumil, kus kaubamärgiomaniku ainuõigused on õigusjõus, vaid juhul, kui leiab kindlat tõendamist, et transiitkauba staatusest hoolimata esineb kauba vedajal tahtlus see kaup transiidiriigis käibesse lasta. Eelnõus sisalduva ettepaneku kohaselt saaks kaubamärgiomanikud keelata kirjeldatud transiitkaupu ka juhul, kui nad ei esita mingeid eelmainitud tõendeid. Kuigi ettepaneku eesmärk taotleb võlts- ja piraatkaubanduse jõudsat minimeerimist, on tegu meetmega, mis võimaldaks (transiidi)ettevõtjate õiguste meelevaldset riivamist ning tuleb seega kvalifitseerida disproportsionaalsena.
Kasutatud kirjandus
Kohtulahendid
Euroopa Kohtu otsus C-23/99: komisjon vs Prantsusmaa (EKL 2000, lk I-7653)
Euroopa Kohtu otsus C-273/00: Sieckmann (EKL 2002, lk I-11737)
Euroopa Kohtu otsus C-283/01: Shield Mark (EKL 2003, lk I-14313)
Euroopa Kohtu otsus C-3/03 P: Matratzen Concord vs OHIM (EKL 2004, lk I-03657) Euroopa Kohtu otsus C-421/04: Matratzen Concord (EKL 2006, lk I-02303)
Euroopa Kohtu otsus C-281/05: Montex Holdings (EKL 2006, lk I-10881)
Euroopa Kohtu otsused C-446/09 ja C-495/09: Philips/Nokia (EKL 2011, lk I- 12435)
108