Page 107 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
neil oleks võimalik täita oma kohustusi registreerimisavalduste eelneval läbivaatamisel ning nõueteko- hase ja täpse kaubamärgiregistri avaldamisel ja korras hoidmisel. Selge ja täpne kaubamärgiregister on ka ettevõtjate huvides. Ehkki EK on oma praktikas nentinud (nt Shield Mark kaasus), et graafilise kuju- tatavuse nõue pole absoluutne, on EK leidnud, et kaitstav kaubamärk (täpsemini selle reproduktsioon, mille esitamine on registreerimismenetluses kohustuslik) peab igal juhul vastama teatavatele olemus- likele nõuetele. Nii sedastaski EK Sieckmanni kohtuasjas, et kaubamärgi võib moodustada tähis, mida iseenesest ei ole võimalik visuaalselt tajuda, tingimusel, et seda saab esitada graafiliselt, eelkõige kujutiste, joonte või kirjamärkide abil ning et see esitus on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, mõistetav, kestev ja objektiivne.
Eelnõu art 3 sisu ja sõnastus ei taga igal üksikul juhul Sieckmanni kriteeriumide täitmist. Art-s 3 si- salduv väljend „võimaldab kindlaks teha“ on liialt lai ning ebatäpne. Kaubamärgi esitus ei tohi jätta as- jaomastele isikutele mitte mingeid kahtlusi õiguskaitse täpse sisu ja mahu osas. Ei saa rahulduda kau- bamärgi reproduktsiooni esitusega, mis pelgalt võimaldab „teha kindlaks“ õiguskaitse objekti. uurides eelnõu ingliskeelset versiooni, nähtub, et art 3 asjaomane lõik on sõnastatud kui: „being represented in a manner which enables the competent authorities and the public to determine the precise subject of the pro- tection“ (autori rõhutus). Selline sõnastus vastab paremini EK kujundatud praktikale, kuna säte nõuab, et esitus võimaldaks kindlaks teha „täpse“ (ingl „precise“ – ee „täpne“) õiguskaitse objekti, mitte lihtsalt õiguskaitse objekti. Hinnates sõna „täpne“ sisu, tuleb asuda seisukohale, et „täpne“ ongi midagi täiuslik- ku ning lõpuni korrektset. Et EK praktikast tulenevad nõuded saaksid rahuldaval määral järgitud, olekski autori de lege ferenda ettepanek Eesti seadusandjale, juhul kui viimane peaks kolmanda kaubamärgidi- rektiivi jõustumisel vaatlusaluse sätte Eesti õigusesse üle võtma, lähtuda eelnõu ingliskeelsest versioonist ja sätestada, et kaubamärki peab olema võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üld- susel täpselt/üheselt kindlaks teha tähiste omanikule tagatud kaitse objekti (autori rõhutus).
Uue õiguskaitse andmisest keeldumise absoluutse aluse lisandumine
Järgmine problemaatiline algatus sisaldub eelnõu art 4 lg-s 2. Viidatud säte näeb ette, et traditsioonilisi kaubamärgile õiguskaitse andmisest keeldumise absoluutseid aluseid kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad: a) muudes liikmesriikides kui need riigid, kus registreerimis- taotlus esitati; b) ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis. Tegu on ilmselt kõige ebaõnnestunuma sättega terves eelnõus. Nimelt oleks selline regulatsioon diametraalses vastuolus EK senise praktikaga ning sel- lest tulenevalt ka EL-i õiguse üldpõhimõtetega. EK on olulises Matratzen Concord lahendis sedastanud, et kaubamärgidirektiiviga pole vastuolus see, kui liikmesriigis registreeritakse siseriikliku kaubamärgina sõna, mis on laenatud teises liikmesriigis räägitavast keelest, milles sellel puudub eristusvõime või milles see kirjeldab kaupu või teenuseid, mille jaoks registreerimist taotletakse, välja arvatud juhul, kui asja- omane avalikkus, kes asub liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse, on võimeline selle sõna tähendu- sest aru saama.
EK selgitas, et hindamaks, kas siseriiklikul kaubamärgil puudub eristusvõime või kas see kirjeldab kaupu või teenuseid, mille jaoks registreerimist taotletakse, tuleb arvesse võtta territooriumil, mille jaoks registreerimist taotletakse, asuva asjaomase avalikkuse taju, st kaubanduses ja/või nimetatud kaupade või teenuste keskmise tarbija puhul, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Tulenevalt liikmesriikidevahelistest keelelistest, kultuurilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest erinevus- test võib juhtuda, et kaubamärgil ühes liikmesriigis puudub eristusvõime või ta kirjeldab asjaomaseid kaupu või teenuseid, kuid teises mitte. Lisaks eelnevale jõudis EK teises paralleelses kohtuasjas Matratzen Concord vs Siseturu Ühtlustamise Amet järeldusele, et kaupade vaba liikumise põhimõte, mis on üheks EL-i õiguse aluspõhimõtetest, ei keela liikmesriigil registreerida siseriikliku kaubamärgina tähist, mis teise liikmesriigi keeles kirjeldab asjaomaseid kaupu või teenuseid. Seega, kui teha kannapööre senisest regulatsioonist, mindaks vastuollu nii EK teedrajava praktikaga kui ka kaupade vaba liikumise põhi- mõtte kui ühe liidu õiguse põhiprintsiibiga. Suvaliseks, kuid ehedaks näiteks, milliseid ebamõistlikkusi sisaldavaks võib kohalik kaubamärgimaastik sellise sätte jõustumisel muutuda, on tõsiasi, et edaspidi ei saaks Eestis Nizza rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi 29 (mh juust) suhtes kaubamärgina kaitsta un- garikeelset sõna „sajt“ (ee „juust“). Seda hoolimata tõigast, et väga suur enamus eestlastest ei saaks selle sõna tähendusest aru, peaks seda ilmselt hoopis väljamõeldud sõnaks ega seostaks seda juustutoodetega.
107