Page 103 - Parimad teadustööd 2013/2014

103
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
VÄIKELAPSE VAKTSINEERIMISE OTSUST KUJUNDAVAD TEGURID VÄIKELASTE EMADE NÄITEL
FACTORS INFLuENCING dECISION MAKING ON CHILdHOOd VACCINATION AMONGST MOTHERS OF TOddLERS
Maarja Sukles
Sissejuhatus
Vaktsineerimist käsitletakse ühe olulisema saavutusena meditsiiniajaloos. Sellele omistatakse mitmete eluohtlike nakkushaiguste taandumist ning väljatõrjumist. Eesti vabariigis on väikelaste vaktsineerimine määrusena kehtestatud vabatahtlik korraldus. Riikliku vaktsineerimiskava eesmärgiks on ühiskonnas üldimmuunsusfooni (Fine jt 2011) säilitamine, mis võimaldab piirata vaktsiin-välditavate nakkushai- guste levikut ja ennetada haigestumist. Viimaste aastakümnete jooksul on Eestis ja Euroopas kasvanud väikelaste vaktsineerimisest keeldumiste osakaal. Sellekohane tõusev trend võib osalt tuleneda vaktsinee- rimisega kaasnevast paratamatust riskist, kuna organismi reageeringut vaktsiinile pole kunagi võimalik ette teada. Teisalt on info võimalikest (sh spekulatiivsetest) riskidest, juhtudest ja alternatiividest muutu- nud laiemale ringkonnale kättesaadavamaks, seades praeguse meditsiinilise ekspertiisi ainuõigsuse kaht- luse alla.
Käesolev uurimus käsitleb väikelaste emade näitel, kuidas kujuneb otsus, kas oma last Eesti riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerida või sellest keelduda. Töö keskmesse on asetatud ennekõike in- tervjueeritud emade poolt esile toodud tegurid, mida käsitleti lõpliku otsuse kujunemisel mõjuritena. Tähelepanu on pööratud ka sellele, kuidas suhestuti lapse (mitte)vaktsineerimise riski, vastutuse, usaldu- se ja ekspertiisi temaatikaga, võttes võrreldavaks aluseks eelmainitud mõistete ulrich Becki ja Anthony Giddensi, ent ka meditsiinilise sotsiaalkonstruktivistliku arusaama käsitlusi.
Meetodid
uurimuse käigus viidi läbi 12 poolstruktureeritud intervjuud kuni 2,5aastaste väikelaste emadega, kellest kuus olid oma lapse kõigi Eesti riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega vaktsineerinud ja kuus vähemalt ühest vaktsiinist loobunud. Intervjueerimine toimus ajavahemikus 19.02.2013–10.01.2014 Eesti eri piirkondades ning üks intervjuu kestis keskmiselt tund aega. Väikelaste emade uuringusse kaa- samine toimus lumepallimeetodil, pöörates sealjuures tähelepanu valimi mitmekülgsusele nii vanuse, hariduse, elukoha kui ka vanemate laste olemasolu poolest. Intervjuud analüüsiti lähtudes temaatilise analüüsi meetodist, mis võimaldas induktiivselt leida intervjuudes esile tõusnud otsust mõjutanud as- pekte.
Tulemused
Vaktsineerimise otsust kujundavate teguritena joondusid välja järgnevad alateemad.
1. Vaktsineerimisalase teadlikkuse tõus
Vaktsineerimisalase teadlikkuse tõusu, ennekõike kõrvalnähtude ja tüsistuse osas, vaadeldakse olu- lise pöördepunktina vaktsineerimise kui eraldiseisva valiku tajumises. Poolt- ja vastuargumentidest