Page 102 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK
SOTSIAALTEADUSED
Autori tehtud arvutused.
*** – oluline tasemel p=< 0,001 ** – oluline tasemel p=< 0,01
* – oluline tasemel p=< 0,05
Omandatud haridustase
Sooline segregatsioon on kõige suurem 1940–49 sünnikohordis, kus on suured erinevused kutse- ning keskhariduse omandanute soolises jaotuses.
Mitmemõõtmelisest logistilisest regressioonanalüüsist selgus, et tütarlastel oli 1960–69 ja 1970–79 kohortides võrreldes noormeestega suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks võrreldes alg- või põhiharidusega piirdumisega. Tulemust võib põhjendada sellega, et kuna tütarlapsed jätkasid sagedamini õpinguid üldkeskkoolides ning noormehed koondusid pigem kutseõppeasutustesse, siis mõjutas see ka soospetsiifilise mustri kordumist kõrghariduses, mille tulemusena kõrghariduslikud institutsioonid fe- miniseerusid.
Kokkuvõte
Analüüsi tulemustest oli näha, et tütarlapsed jätkasid pärast põhihariduse omandamist õpinguid kõige sagedamini üldkeskkoolis ning noormehed koondusid tõenäolisemalt kutseõppeasutustesse. Sooliselt di- ferentseerunud keskharidus mõjutas ka keskkoolijärgset haridusteed. Tütarlaste seas toimus selektsioon teistesse õppeasutustesse enamasti alles pärast keskhariduse omandamist, kuid suur osa noormeestest, kes soovisid kutseharidust omandada, jätkasid kutseõppeasutustes õpinguid juba pärast põhihariduse omandamist.
Soolise jaotuse erinevused keskharidust andvates õppeasutustes mõjutasid omakorda ka noorte edasist haridusteed. Kuna keskharidust andvad õppeasutused eristusid üksteisest ka õppekvaliteedi alusel ning kutseõppeasutuse lõpetanutel oli keerulisem kõrgkooli pääseda, võib seda seostada ka sellega, miks kõrg- hariduslikud institutsioonid feminiseerusid.
Kasutatud kirjandus
Charles, M., Buchmann, M., Halebsky, S., Powers, J., Smith M. M. (2001). The Context of Womens’ Market Careers: a Cross-National Study. − Work and Occupations, 28(3), 371–396.
Estévez-Abe, M. (2005). Gender Bias in Skills and Social Policies: the Varieties of Capitalism Perspective on Sex Segregation. − SocialPolitics, 12(2), 180–215.
Gerber, T. P., Cheung, S. (2008). Horisontal Stratification in Postsecondary Education: Forms, Explanations and Implications. – Annual Review of Sociology, 34, 299–318.
Helemäe, J., Vöörmann, R., Saar, E. (1997). Gender Stratification of Young Adults in Earnings. – Taljunaite, M. (Ed). Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, 79–103.
Henno, I. (2007). Õpilaste diferentseerimine ja haridussüsteemi edukus. , 18.03.2014.
Mastekaasa, A., Smeby, J.-C. (2008). Educational Choice and Persistance in male- and female- dominated fields. – HigherEducation, 55, 189–202.
Rubery, J., Fagan, C. (1993). Occupational Segregation of Women and Men in the European Community. Office for Official Publications of the European Community, Social Europe Supplement 3. Luxembourg.
Saar, E., Helemäe, J., Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Vöörmann, R. (2011). Educational Paths, Working Careers and Gender Segregation: the Winners’ Birth Cohort 1962–1973. – Saar, E. (Ed). Towards a Normal Stratification Order: Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia. Peter Lang Verlag, 253–282.
102