Page 101 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
baasil on tütarlastele suunatud rohkem erialasid, millest tulenevalt toimub tütarlaste seas selektsioon erinevatesse kutseõppeasutustesse sageli alles pärast keskhariduse omandamist (Saar et al. 1997).
Metoodika
Andmeanalüüs on tehtud 2004. ja 2005. aasta Eesti Sotsiaaluuringu baasil, mille on kogunud Eesti Statis- tikaamet. Antud andmestik on haridusteede soolise diferentseerumise uurimiseks sobilik, sest sisaldab retrospektiivset informatsiooni valimi haridusteede kohta ning seega võimaldab võrrelda erinevate ko- hortide haridusteid.
Analüüsis kasutati esimese sammuna protsentjaotusi, mille alusel arvutati välja segregatsiooni indeks- id. Järgnevalt kasutati mitmemõõtmelist logistilist regressiooni, uurimaks soo mõju haridusteede kuju- nemisele. uuriti, kuidas mõjutab sugu põhi- ja keskkoolijärgset liikumist ning omandatud haridustaset.
Tulemused
Põhiharidusejärgne liikumine
Tulemustest selgus, et segregatsioon on suurim 1940–49 sünnikohordis, mis tuleneb sellest, et meeste ja naiste jaotuste erinevused üldkeskkooli ja kutsekooli liikumisel olid võrreldes teiste kohortidega kõige suuremad.
Logistilise regressioonanalüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et noormehed jätkasid pärast põhikooli lõpetamist õpinguid tütarlastest tõenäolisemalt kutseõppeasutustes kui üldkeskkoolides.
Tabel 1. Soo mõju põhikoolijärgsele haridusteele, regressioonikordajad
Ei liikunud edasi Kutsekool Tehnikum
Kõik 0,652*** 0,937*** 0,532***
1940–49 0,565** 1,328*** 0,791***
1950–59 1960–69 0,415 0,750* 0,979*** 0,802***
0,181 0,705***
1970–79 1,144*** 0,698*** 0,526*
Liikumine põhiharidusejärgselt: Ref = üldkeskkool. Sugu: Ref = naine.
Andmestik: Eesti Sotsiaaluuring 2004/2005. Märkused: Mitmemõõtmeline logistiline regressioonanalüüs. Autori tehtud arvutused.
*** – oluline tasemel p=< 0,001
** – oluline tasemel p=< 0,01
* – oluline tasemel p=< 0,05
Üldkeskharidusejärgne liikumine
Kohortide lõikes on segregatsioon suurim 1960–69 sünnikohordis. Kõikides kohortides oli üldkeskhari- duse omandanud noormeeste seas kõrgkoolis õpinguid jätkanute protsent oluliselt kõrgem võrreldes tü- tarlastega. See tulemus kinnitab varasemate uuringute (Saar 1997) põhjal tehtud järeldust, et noormeeste seas, kes soovisid põhiharidusejärgselt haridusteed üldkeskkoolis jätkata, oli selektsioon suurem. Mitmemõõtmelise logistilise regressioonanalüüsi tulemused näitavad, et kõikides kohortides (v.a 1970– 79) oli tütarlastel võrreldes noormeestega suurem tõenäosus jätkata pärast keskkooli lõpetamist õpin- guid tehnikumis ja kutsekoolis.
Tabel 2. Soo mõju üldkeskkoolijärgsele haridusteele, regressioonikordajad
Kutsekool Tehnikum Kõrgkool
Kõik -0,762** -0,837*** -0,184
1940–49 -0,791*** -0,898*** -0,265**
1950–59 1960–69 -1,721* -1,067** -0,656** -1,651***
0,047 -0,686**
1970–79 -0,725 -0,732* -0,187
Liikumine üldkeskkoolist: Ref = kes ei liikunud edasi. Sugu: Ref = naine.
Andmestik: Eesti Sotsiaaluuring 2004/2005. Märkused: Mitmemõõtmeline logistiline regressioon.
101