Page 31 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 6 / SÜGIS 2014
NOOR ÕPETAJA
MIHKEL KÕRBE: ÕPETAJAKS SÜNDINUD
Aneth Rosen, TLÜ kommunikatsiooni magister
Ühest küljest tudeng, teisalt õpetaja - noor ja hakkaja Mihkel Kõrbe (24) on Kadrioru Sak- sa Gümnaasiumi ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja saksa keele õpetaja ja gümnaasiumi õppetooli juht, lööb kaasa Õpetajate Liidu juhatuses ning teeb Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ajaloo ja ühiskonna õpetuse magistrikraadi.
Kohtume Mihkliga siis, kui tal on hetkeks seitsme ameti vahel aega. Saabun ta Meriväljal asuva maja aia taha laupäeval. Isegi siis katkes- tan teda – seekord jäävad pooleli aiatööd. Võ- tame istet õdusas kaminaga aianurgas. Kohvi- tasside kõrval on laual hunnikus parandamist ootavad töövihikud.
Õpetajaks olemine on elustiil
Noore õpetaja kohta on Mihklil tööstaaži roh- kem kui arvata söandaks. Juba keskkooli ajal
andis ta saksa keele järeleaitamisetunde nii endast noorematele kui vanematele kaasõpi- lastele. „Võib öelda, et perekondlik taust soo- sis õpetajaks olemist. Keskkoolis lõi minus see pedagoogipisik lihtsalt välja. Ametlikult olen õpetaja ikkagi alles neljandat aastat, sest koo- liaegset käeharjutust ma oma õpetajakarjääri alguseks ei nimetaks. Sel ajal ma ei hoomanud, mida õpetajaks olemine tegelikult tähendab. See ei ole lihtsalt amet, vaid pigem elustiil ja kutsumus.“
Tärkavale õpetajakutsumusele vaatamata asus Mihkel pärast Kadrioru Saksa Gümnaa- siumi hõbemedaliga lõpetamist õppima Tartu Ülikooli Õigusteaduskonda. „Juba 10. klassis olin võtnud sihi õigusteadusele. Muidugi, vei- di vasardas peas ka klaveriõpetaja soovitus, et sa võid terve elu õpetada, mine löö latt ikka kõrgeks alaga, mis leiva potentsiaalselt lauale toob,“ muigab Mihkel. Ta lisab kiiresti, et valis õigusteaduskonna, sest talle on alati meeldi- nud vaielda ja väidelda ning seista õiguse eest.
Nüüd või mitte kunagi
Õigusteaduse bakalaureusekraadi omandamise järel otsis Mihkel endiselt oma kohta. Kohta, mille ta sisimas ammu leidnud oli. „Mõtlesin, et nüüd või mitte kunagi. Kuna Noored Kooli programm pakkus põhimõtteliselt võimalust minna klassi ette ilma akadeemilist väljaõpet nõudmata, otsustasin härjal sarvist haarata. Praktilisele väljundile lisandusid kutseõpingud Tallinna Ülikoolis ning pärast kahte kohustus- likku aastat Noored Kooli programmis teadsin, et õpetamine, kool ja haridus on sada protsenti minu valdkond.“
Valik hakata õpetama ajalugu, ühiskon- naõpetust ja saksa keelt oli ilmselge, sest juba kooliajal oli ta olnud nendes õppeainetes sil- mapaistvalt tubli – tavatundide ja edukate olümpiaadide kõrval jäi aega ka kaasõpilaste aitamiseks. „Ma julgen öelda, et mul on hea faktimälu. Praegugi küsivad õpilased, kuidas need aastaarvud ja sündmused mulle nii hästi meelde jäävad. Ühiskonnaõpetus käib seejuu- res ajalooga käsikäes ja õigusõpingud andsid sellegi aine õpetamiseks tugeva aluse.“