Page 29 - TLÜ ajakiri

Ehkki rahvastikukasvu kiirenemise-aeglus- tumise tsükkel on universaalne, ei läbi erine- vad rahvad seda kaugeltki üheaegselt. Maail- ma ja Euroopa mõõtkavas kuulub Eesti nende maade hulka, kus toimus varakult üleminek nüüdisaegsele rahvastikutaastele. Seetõttu jääb rahvastiku kiire kasvu ajajärk siinmail üsna kaugesse minevikku, 18. ja 19. sajandis- se. Omariikluse ajaks oli see faas Eestis sama hästi kui lõppenud. Kui jätta kõrvale vabadus- sõja järgsed kompensatsiooniaastad, piirdus rahvaarvu suurenemine 1920.–1930. aastatel 0,1–0,2 protsendiga aastas.
ÜRO: tööealiste arv väheneb veerandi võrra
Riigi Statistika Keskbüroo on prognoosinud rahvaarvu kasvu peatumist möödunud sajan- di teiseks pooleks. Tegelikkuses see ennustus ei täitunud ja rahvastikukasv kujunes Eestis 20. sajandi teisel poolel väga suureks. Täiendava kasvufaasi põhjusi ei tule arusaadavalt otsida mitte rahvastiku arengust, vaid omariikluse kaotamisest ja sellega seotud ulatuslikust sis- serändest.
Rahvastiku muutumise kohta tulevikus pa- kuvad kõige kaugemale ulatuvat teavet ÜRO rahvastikuosakonnas koostatud prognoosid.
ÜRO kõige realistlikuma prognoosivariandi kohaselt väheneb tööealiste (20–64 aastased) arv Eestis 2050. aastaks veerandi võrra, prae- guselt 800 tuhandelt 600 tuhandeni. Eakate (65 ja vanemad) ning tööealiste suhtarv suu- reneb samal ajal 30 protsendilt 47 protsendi- ni. Sajandi teiseks pooleks näitab prognoos muutuste aeglustumist. Tööealiste arv peaks sajandi teisel poolel vähenema 600 tuhandelt 500 tuhandeni. Eakate ülalpeetavussuhe peaks stabiliseeruma 50% juures.
Samuti näitavad prognoosid seda, et tege- mist on globaalsete, mitte Eestile või Ida-Eu- roopale ainuomaste suundumustega. Näiteks ennustatakse, et Hiina tööealiste arv hakkab alates 2020. aastatest vähenema ning 21. sajan- di lõpus on seal tööealisi 40% võrra vähem kui praegu.
Kui usaldusväärseks tulemusi pidada?
Prognoosid on abiks demograafiliste suun- dumuste etteaimamisel, kuid kahtlemata ei
ARVAMUS 25