Page 28 - TLÜ ajakiri

24 ARVAMUS TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 6 / SÜGIS 2014
Illustratsioonid: Krõõt Kukkur
ALLAN PUUR: MIS SAAB MEIE RAHVASTIKUST?
Mis Eestit tööjõu valdkonnas ees ootab ning kuidas tulevikus muutustega toime tulla? Eesti arenguvõimaluste üle mõtiskleb TLÜ Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur
Allan Puur.
„Viimasel ajal on rahvastiku vähenemisele korduvalt tähelepanu juhtinud ettevõtjad ja majanduse käekäiku jälgivad asutused, seal- hulgas Eesti Pank. Enamasti toovad analüü- tikud välja kaks tahku. Ühest küljest pärsib tööjõu vähesus ettevõtete arenguvõimalusi. Teisalt on tähelepanu juhitud ka tööjõu suh- telisele vähenemisele, mis omakorda mõjutab ebasoodsalt maksumaksjate ning maksutulust sõltuvate rühmade tegevusi.
Kaheprotsendiline kasv kui unistus
Enne rahvastikuprognoosi juurde asumist väärib teadvustamist üks üldine tõsiasi. Kui küsida majandusekspertidelt, milline on op-
timaalne pikaajaline majanduskasv, siis tõe- näoliselt pakutakse rohkem kui 2–3% aastas. Kui küsida riikide kohta, kes üritavad oma heaoluga teistele järele jõuda, on optimaalsed kasvunumbrid ilmselt suuremad. Näiteks on Eesti sisemajanduse per capita koguprodukt viimase 20 aasta vältel võrreldavates hindades suurenenud koguni 2,7 korda.
Rahvastiku puhul tuleb 2–3 protsendini küündivat kasvu pidada erakordseks ja ajuti- seks. Selline, demograafilise plahvatusena tun- tud kasv tekib ajajärgul, mil rahvastikusüsteem liigub modernsuseelsest seisundist (keskmine eluiga 20–30 aastat, mida tasakaalustab kõrge sündimus) tänapäevasesse (eluiga 70–80 aas- tat, madal sündimus).
Enne kõnealust pööret oli pikaajaline rah- vastikukasv mõõdetav protsendisajandike või isegi -tuhandikega. Pöördele järgneb kasvu pidurdumine ja teooria järgi pole selle taaskii- renemist oodata.