Page 27 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 6 / SÜGIS 2014
Arvan, et minu kasuks rääkis lihtsalt init- siatiivikus. Ma näitasin üles tahet ja rõõm- sameelsust.“ Tehnika valdkonna lõpetanud tähtsustasid eelkõige konkreetseid oskusi: “Näiteks masinaehituses ei tee rõõmsameel- susega midagi. Vaatad oma masinat ja naera- tad, aga masin käima ei lähe”. Loomulikult on olulised konkreetsed oskused, aga töötajate värbamisega seoses tõid kõik tööandjad olene- mata sektorist välja sobilike isikuomaduste ja suhtlemisoskuse tähtsuse. Ühe Eesti IT-firma personalijuht ütles: “Võidakse mõelda küll, et IT-s istuvad kõik oma arvutite taga ja keegi kellegagi ei räägi, aga tegelikult on selleks, et üks süsteem valmis saaks, kommunikatsioon ülioluline. Selles mõttes on suhtlemisoskus ül- diste oskuste hulgas hästi tähtis”.
Tulevik: tööpuudus väheneb
Kõige suurem muutus, mis Eestil ees seisab, on demograafiline pööre — 2015. aastal on nullpunkt, kui tööturult lahkub ja sellele sise- neb u 12 000 töötajat. 2016. aastast alates tuleb tööturule järjest vähem uusi töötajaid, mistõttu peaks tööpuudus vähenema. See peaks andma noortele tööandjatega läbirääkimistel suure eelise. Samas on noorte haridustase tõusnud juba praegu kiiremini kui on muutunud töö- turg. Vastuolu seisnebki selles, et kuigi Eesti vajab järjest enam töökäsi, püsib kõrgaridust eeldavate töökohtade arv jätkuvalt väike.
Tsiteerides üht ülikooli professorit: “Näi- teks ei saa ma enam [mõnel ametikohal] töö- tada sellepärast, et ma olen selleks tööks ülek- valifitseeritud. Küsimus on ka motivatsioonis. Ma olen näinud, kuidas kõrgharidusega ini- mestel ammendub aastaga kogu motivatsioon isegi siis, kui nad on alguses väga motiveeri- tud. Töö sisu jääb kitsaks ja midagi teha ei ole. Meil räägitakse liiga vähe sellest, millest ini- mesed kõrghariduse tõttu ilma jäävad”. Kuna “heade” töökohtade marjamaa ei kasva, siis praegu alustatakse tööelu märksa madalamalt kui seda tegid varasemad põlvkonnad. See vas- tuolu võib tulevikus suureneda veelgi. Seda, kas noored kohanevad olemasolevate palgatöö võimalustega või kujuneb väljalaskeventiiliks
TULEVIK 23 ettevõtlus või hoopis eneseteostuse otsimine
väljastpoolt Eestit, näitab tulevik.
Artikkel põhineb Tallinna Ülikooli Rahvusva- heliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsiaalse stratifikatsiooni uurimisrühma teosel „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele“, mis koondab üht osa programmi Primus projekti TööKõrgEEL tulemustest. Tasuta raamatu saamiseks kirjuta- ge aadressil epp.reiska@tlu.ee.
Kes on MARGE UNT?
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaa- luuringute Instituudi (RASI) vanemteadur ja TLÜ sotsiaalteaduskonna doktorinõuko- gu esimees, teadlasena töötanud 15 aastat.
„Teadlasena töötamine innustab mind seetõttu, et isegi peale 15 aastat on ikka kogu aeg midagi uut ja väljakutsetest puudust ei ole,“ märgib ta. „Teeme RASI-s peamiselt rahvusvahelisi uuringuid, mis võimaldab süüvida erinevate ühiskondade toimimis- loogikasse.“
Kaua aega on Marge jaoks põnevaks uu- rimisteemaks olnud noorte tööturule lülitu- mine, ta on hakanud tegelema ka vanema- ealiste töötamise jätkamise mõjuritega eri riikides. „Hariduselu pakub mulle huvi ka isiklikus plaanis, sest osalen aktiivselt ühe erakooli ülesehitamisel.“