5.2. Konfliktide konfrontatsiooni abil lahendamine
Traditsiooniliselt jaotuvad konfliktsituatsioonid konfliktis olevate osapoolte vaatenurgast järgmiselt (Lehtsaar, 2008):
Võit – kaotus situatsioon: kasutatakse survet ja jõuvõtteid;
Kaotus – kaotus situatsioon: kasutatakse eemaletõmbumist ja vältimist;
Võit – võit situatsioon (kokkulepe): arvestatakse mõlema osapoole vajadustega;
Kaotus – võit situatsioon: teiste huvid ja vajadused tõstetakse ettepoole.
Konfliktide konfrontatsiooni abil lahendamise põhimõtte kasutamisega lähemal tutvumisel ilmneb, et seda ei saa defineerida ainult traditsioonilist kaotus-võit vahekordi kasutades, vaid selle olemust iseloomustab kõige täpsemini arusaam, mida võib nimetada „Tees-Antitees-Balanss“ süsteemiks.
„Tees-Antitees-Balanss“ süsteem.
Spordipsühholoogias tähendab mõiste „Coaching“ liidri funktsioonides inimese poolt süsteemi tasakaalust väljaviimise kaudu tegevuse vastu uudishimu tekitamist, mis tagab õpilaste teravdatud huvi ja aitab teadvustada situatsiooni ning sellest tulenevaid ülesandeid (Stelter, 2004). Sellele Coaching`us peituva eituse eitamise seadusele toetub ka „Tees-Antitees-Balanss“ süsteem (TABS). Kõik olukorrad elus sisaldavad vastandeid, kahte äärmust ja erandeid. Tekitades kujunenud arusaamade (Tees) kõrvale kontrasti erandite või äärmuste esitamise abil (Antitees), viiakse rääkija-kuulaja vaheline kommunikatsioon konfrontatsioonini. Eeldades, et kolleegi/õpilase/vestluskaaslase enda poolt tahetakse ise täiuslikuma kontseptsiooniga välja paista, tekitatakse huvi, mille tagajärjel sünnib koostöös sageli uus lahendus (Balanss). Teiste sõnadega, teadlik konfrontatsioon tähendab seda, et kuulajatele jäetakse võimalus äärmustele vastu vaielda või näidata kirjeldatud olukorra erandlikkust. Siinjuures tuleb konfrontatsiooni provotseerimisel tunda antud olukorda väga täpselt, sest nähtus, mis ühes kontekstis on erand, võib teises kuuluda peavoolu alla ja vastava piiri tunnetamisest sõltub see, kas konfrontatsioon töötab või ei. Näiteks õppejõud leiab, et lõputöö sooritamiseks on vaja lähtuda senisest erinevast stiilist. Sellega tekitatakse teadlikult konstruktiivne konfrontatsioon (mis samal ajal näiteks mõnes teises (üli)koolis konfrontatsiooni ei tekitaks). Antud juhul peaksid õppejõud, administratsioon ja üliõpilased kommunikeeruma, et küsimus rahulikult lahendada, enne kui olukord väljub kontrolli alt lihtsalt sellepärast, et lõputöödes on kasutusel erinevad teadustöö stiilid. Seega, kõnealusel juhul on süsteem viidud tasakaalust välja sellega, et pakutakse seni harjumuspärasest arusaamast erinevat lähenemist teaduslike lõputööde koostamisel. Toetudes iga süsteemi omadusele uuesti tasakaal saavutada, tekitatakse avatud kommunikatsioon, mille tagajärjel tekkiv konfrontatsioon viib toimuvate arengute kaudu uue kvaliteedini ja suurema tööst rahuloluni. Konfrontatsiooni kasutamise juures on soovitatav mitte unustada järgmist:
- Üldjuhul peab kommunikatsioon olema eelnevalt väga läbimõeldult ette valmistatud vastavalt grupi ja selle liikmete omadustele ja kontekstile.
- Ära loobu konstruktiivsest kommunikatsioonist, kui konfrontatsioon ei arene sinu plaani järgi. Sellisel juhul liigu edasi aeglasemalt.
- Pea tähtsaks oma suhteid kolleegidest/õpilastest/vestluskaaslastest koosneva kuulajate sihtgrupiga ja suuna konfrontatsioon teema erinevate tahkude vaatlemisele, mitte ära samasta teema erinevaid külgi isiku(te)ga.
Kokkuvõttes tuleb konstateerida, et TABS ei tähenda „teistele koha kättenäitamist“, vaid oskust tekitada vastasseise, mis on ajendatud siirast soovist kiiremini püstitatud eesmärgid saavutada. TABS eesmärk ei ole saavutada võitu kellegi üle, vaid lahendada probleem koos.