2.3. Usaldatavus
Kui positivistliku paradigma raames töötavad uurijad käsitlevad reliaabluse temaatikat, siis nad püüavad veenda, et kui uurimust korratakse samas kontekstis, samade meetoditega ja samade osalejatega, jõutakse sarnastele tulemustele. Etnograafilises uurimuses tuleb uuringutulemuste usaldatavuse tagamiseks kogu uurimisprotsess (s.h uurimiseesmärgid ja -küsimused, uurimuse disain, väljale sisenemine ja väljal tegutsemine, andmete kogumine, analüüs ja tõlgendus, uurija enesehinnangud) võimalikult põhjalikult ja detailselt lahti kirjutada (Shenton 2004: 71). See võimaldab teistel uurijatel soovi korral tulevikus korrata uurimust, kuid mitte tingimata sarnaste tulemuste saamiseks. Samas aitab selline detailne uurimisprotsessi kajastus lugejal hinnata, mil määral uurimisküsimuste seisukohalt ja metodoloogilisest aspektist sobivaid uurimispraktikaid järgiti.
Väliuurimuse andmete usaldatavuse kohta hinnangu andmiseks peaks uurija endalt ja lugeja küsima, kas vaatlused inimeste või sündmuste kohta sisemiselt ja välimiselt kokkukuuluvad ja järjekindlad. Sisemine kokkukuuluvus osutab sellele, kas andmed on usaldust äratavad, võttes arvesse kõike seda, mida uuritavate või sündmuse kohta teatakse ehk teiste sõnadega kas uurimuse tükid sobituvad kokku sidusaks pildiks (Neuman 2003: 388). Välimine kokkukuuluvus saavutatakse vaatlusandmete verifitseerimise või ristkontrolli abil teiste andmeallikatega (triangulatsioon) ehk teiste sõnadega kas kõik sobitub kokku üldises kontekstis (Neuman 2003: 388).