Etnograafilisi uurimismeetodeid rakendava uurimuse kõige olulisemaks elemendiks on "olla seal" - vaadelda, küsida ja talletada mida nähakse ja kuuldakse. Uurija kogub uurimusmaterjali välitöö (ingl fieldwork) ajal uuritavate endi argikeskkonnas. Väli (ingl field) ei ole siiski ühemõtteliselt kindel koht, nagu näiteks külakogukond või kehakultuuri uuringutes näiteks konkreetset spordiala harrastavate inimeste treeningrühm või spordiklubi, mille tegevuskultuur toetab spordiala valikuid. Nii võib näiteks mitmekohalises etnograafias (ingl multi-site ethnography) välja moodustada füüsilisele kohale lisaks sotsiaalne ruum (nt suhtlus e-posti teel, sotsiaalmeedia) (Hannerz 2003). Sel puhul võib valida objektiks ka selliseid rühmi, keda ei saa vaadelda ühes ja samas füüsilises ümbruses. Väli moodustub siis mingi mitteühtse inimrühma või nähtuse kaudu.

Uurimisvälja valik sõltub loomulikult uurimisteemast ja uurimisküsimustest. Antud valdkonna kontekstis võib uurimisvälja üldjoontes määratleda kohana, mis hõlmab erinevaid kehakultuuri tegevuspaiku (ingl settings) kas uurijale lähemal või kaugemal (nt jalgpall Senegali külakogukonnas) (vt ka alajaotus 4.1). See, mis iseloomustab etnograafilisi meetodeid kasutavat uurijat, on uurija pikendatud viibimine väljal, mis võimaldab uurijal haarata kultuurilist konteksti terviklikumalt ja põhjalikumalt. See ei ole loomulikult võimalik paari päeva või isegi mõne nädala jooksul. Sageli eeldab etnograafilise materjali kogumine välitööl viibimist vähemalt kuus kuud või rohkem. Seetõttu tuleks ka kaaluda, kas lühemaajalise välitöö puhul oleks korrektsem rääkida pigem osalusvaatluse meetodit rakendanud uurimusest mitte etnograafiast (Markula ja Silk 2011: 161).

Siinkohal võib ülevaatlikult esitada välitöö sammud:

• enese ettevalmistamine, kirjanduse lugemine, teema valik;
• defokuseerimine (vabanemine eelarvamustest ja -oletustest);
• uurimisvälja (kontekst) valik ja sisenemiseks lubade küsimine;
• füüsiline väljale sisenemine ja sotsiaalsete suhete (kontakti) loomine uuritavatega;
• sotsiaalse rolli omaksvõtmine (täielik vaatleja - vaatlev osaleja - osalev vaatleja - täielik osaleja), tegevustes/keskkonnas orienteerumine (oma rolli selgitus), kontakti arendamine uuritavatega (nt enda kui uurija ja isiku paljastamine), käitumine konfliktide korral jms;
• vaatlusandmete kogumine - kuula, vaata ja kogu väärtuslikku andmestikku;
• andmete talletamine;
• andmete analüüs ja tööhüpoteeside loomine ja hindamine;
• keskendumine spetsiifilistele aspektidele;
• intervjuude läbiviimine;
• lahkumine väljalt;
• analüüsi täiendamine ja lõpule viimine ning uurimuse kirjutamine.