Uurimisküsimuste sõnastamise järgselt tuleb valida üks või enam tegevuspaika, kus välitööd teostada. Seejärel tuleb valida juhtumid, inimesed või sündmused, mida vaadelda.

Oluline on teha vahet mõistetel "tegevuspaik" ja "juhtum" (Hammersley ja Atkinson 1995: 40-42). Konkreetne tegevuspaik (ingl setting) ei pruugi tingimata esineda füüsiliselt, vaid on kontekst, milles uuritav nähtus esineb ja mida saab uurida mitmest erinevast vaatenurgast ning millele on antud nimi. Tegevuspaigad ei ole seega loomulikult ilmnevad nähtused, vaid need on moodustatud ja säilitatud kultuurilise määratlemise ja sotsiaalsete strateegiate kaudu. Tegevuspaikade piirid ei ole fikseeritud, vaid need nihkuvad väiksemal või suuremal määral sündmuste läbi ümberdefineerimise ja kokkuleppe protsesside kaudu.

Konkreetne juhtum (ingl case) on aga see nähtus, mida nähakse ühest kindlast teoreetilisest vaatenurgast. Üks tegevuspaik võib sisaldada endas mitut juhtumit ning samas võib üks juhtum väljuda ühe tegevuspaiga piiridest. Näiteks: konkreetne treeningrühm või spordiklubi võib olla kui tegevuspaik ning seal toimuv treener-sportlane suhtlemine kui juhtum, mida uuritakse. Ühes treeningrühmas või spordiklubis toimub rohkem kui üks suhtlusakt treeneri ja sportlase vahel ja samas leiab see aset ka teistes treeningrühmades või spordiklubides. Oluline on seega meeles pidada, et etnograafilisi meetodeid kasutav uurija ei vaatle tegevuspaika, eriti füüsilist (nt spordiklubi, staadion), per se, vaid pigem selles asetleidvaid interaktsioone, rituaale ja tegevusi (s.t juhtumeid) (Gobo 2008: 100).