Siinkohal võiks üldistatult teoreetilist lähenemist või tausta, millest lähtudes etnograafid maailma näevad ning etnograafilist materjali tõlgendavad, nimetada sotsiaalkonstruktsionistlikuks lähenemiseks. Sotsiaalseid "objekte" (s.t uuritavaid inimesi) käsitletakse tegelikult kui "subjekte", kes loovad ise oma maailma kohta seletusi (mitmeid reaalsusi). Inimesed on maailmas seega samaaegselt nii osalejad kui vaatlejad. Nii need uurimissubjektide poolt antud kirjeldused ja seletused (emic vaatenurk) kui ka uurija interpretatsioonid (etic vaatenurk) on ühelt poolt maailma representatsioonid ja teiselt poolt selle kirjeldatava maailma osad.

Lihtsustatult on sotsiaalne konstruktsionism lähenemine, mis rõhutab viise, milles meie sotsiaalsed tähendused, kategooriad ja väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt toodetud, mitte loomulikult antud meie bioloogilise pärilikkuse teel. Eristada võib neli sotsiaalse konstruktsionismi postulaati:

1. Kriitiline hoiak enesestmõistetava teadmise ja mõistete suhtes

Kõik meie mõisted peavad olema allutatud kriitilisele analüüsile. Kategooriad - mees/naine, hea/halb, must/valge, noor/vana, on suhtelised ja kontekstist sõltuvad. Need tähendavad erinevaid asju erinevatele inimestele erinevatel aegadel.

Mõistelised vastandid ei ole loomulikud.

• Need on üksnes positsioneeritud sel viisil tähenduste süsteemis.
• Ükski meie kategooriatest pole nii kindel, kui me mõtleme.
• Viisid, kuidas me määratleme moraalitut käitumist, tervet keha ja ilu, on muutuvad.
• Me ei saa ühtki neist mõistetest võtta enesestmõistetavana.

2. Ajalooline ja kultuuriline eripära

Pole olemas sotsiaalse interaktsiooni universaalseid reegleid. Pole olemas universaalselt tõeseid mõisteid. Kõik mõistelised kategooriad on sõltuvad ajast, ruumist ja kohast.

• Mõisted muutuvad ajas.
• Mõistetel pole sarnaseid tähendusi eri kultuurides.
• Universaalseid reegleid ei eksisteeri (nt head tavad aastal 1800 erinevad tänapäeval heaks peetavatest tavadest).

3. Teadmine luuakse sotsiaalsete protsesside kaudu

Sotsiaalsed protsessid vormivad teadmist, mida toodetakse. Ka teaduslik teadmine on sotsiaalselt konstrueeritud. Rahastamisotsused, poliitilised ja majanduslikud piirangud, võimusuhted, moraalsed raamid - kõik mõjutavad teadusliku uurimuse ja seega teadmise paradigmasid.

4. Teadmine ja sotsiaalne tegutsemine kuuluvad kokku