Lapsed alustasid kursust 4-5 aastaselt. Hakati õppima lugemist, arvutamist, kirjutamist ja joonistamist. Samal ajal alustati ka psalmide, usutunnistuse, Pater Noster'i ja Ave Maria päheõppimisega. Osaliselt meelelahutuseks, osaliselt tulevaste õpingutega arvestades, tutvustati lastele Kreeka ja Rooma mütoloogiat ning antiikautorite jutte. Moraali õpetati traditsiooniliselt läbi müütide, elulugude, naljandite, ja muude juttude kusjuures kogu materjal oli rangelt valitud. Sellel etapil püüdis Vittorino luua süsteemi, et teha õppimine väikelapsele võimalikult meeldivaks ja tema mõistuse tasemele vastuvõetavaks.

Juba XIV sajandist olid Itaalias käibel joonistuste seeriad, mis olid ühendatud 15-osalisse albumisse. Pildid selles albumis olid eredad ja huvitavad, ning neid kasutati näitliku õppevahendina, et lapsi uute asjadega tutvustada ning küsimuste vastuste meetodil ka rikkalikumat sõnavara omandada. Sääraseid pilte (naibis) võidi kasutada ka kui piltentsüklopeediat.

Kui lapsed olid õppinud lugema ja kirjutama, hakkasid nad uurima ladina keele grammatikat. Noorematele lastele tegi keeleõppimise kergemaks ka see asjaolu, et vanemad õpilased rääkisid koolis pidevalt ladina keelt. Lisaks peab meeles pidama, et ladina keel pole itaallase kõrvale võõras. Suurem osa grammatikast omandati induktiivsel meetodil, töötades läbi vanu autoreid. Peale grammatika õppimise pöörati tähelepanu kirjanduse õppimisele. Samal ajal, et arendada kõneoskust, hakati poistele õpetama ka deklameerimist. Alguses õpetati hardalt ja mõttega deklameerima kindlaid religioosseid palveid ja harjutusi. Seejärel hakati deklameerima Ovidiust ja Vergiliust. Kümneaastaseks saades deklameerisid mõned õpilased juba oma enese kirjandeid. Vittorino koolis kasutati päheõppimist üldse veel palju enam kui tänapäevakoolides. Esiteks olid tekstid raskesti kättesaadavad ja pealegi pooldasid kõik tolleaja õpetajad Quintilianuse teooriat, et mälu on esimene võimete kriteerium (primum ingenii signum). Ja sellega saavutati märkimisväärseid tulemusi. 14 aastased poisid teadsid peast Cicero ja Demosthenese kõnesid, Liviuse ja Sallustuse raamatuid, Vergiliust ja Homerost.

Aritmeetikat kui aju treeningut, kui vahendit mõtlemise täpsuse ja äritegevuse treenimiseks väärtustas Vittorino samuti kõrgelt. Esimesel astmel, järgides hellenistlikke egiptlasi, õpetati arvutamist läbi mängude. Geomeetriat õpetas Vittorino ühenduses joonistamise, mõõtmise ja vaatlustega. Paduas olid matemaatika ja astroloogia tugevalt läbipõimunud, kuid La Giocosa's eraldas Vittorino astroloogia astronoomiast.