Renessansiaja inimene muutis uut elustiili juurutades ka kõike, mis teda ümbritses igapäevaelus, sealhulgas ka elamu sisustuse. Ta hakkas muutma varasemat “kivinenud” eluaset, kus mööblit praktiliselt ei olnud, mugavamaks ja pilkupüüdvamaks. Lagi jaotati ruutudeks ja igat cassettit hakati kaunistama nikerduste ja kullatud ning värvikirevate kaunistustega, Seinu hakati katma siididrapeeringutega või pressmustriga nahaga, mõnikord ka nikerdatud puupaneelidega, saale kaunistati ja liigendati kaunite treppide, galeriide ja kaminatega. Kõige suurem uudsus oli aga mitmesuguste mööbiesemete ilmumine, mida sai liigutada ja sellega oma tahtmist mööda kiiresti ka toa ilmet muuta. Ilmus kergem baldahiinvoodi, puust järid, ümargune laud ja selle ümber mitte pingid vaid seljatugedega toolid. Kõik see vähendas trügimist, ebamugavust ja andis võimaluse igalühel oma istmel end mugavalt tunda. Kirstud esemete hoidmise jaoks jäävad käibele, kuid ilmub puhvet, eest avatav kõrge riiulitega kirst, mida sai kasutada mitte ainult väärt esemete hoidmiseks vaid kui vaja ka näitamiseks. Varem tegi iga puuga seotud töö puussepp, nüüd tekib tisleri käsitöö eriala, võetakse kasutusele teistsugused puud töötlevad tööriistad.Tislerit juba loeti mitte lihtsalt käsitööliseks vaid ka kunstnikuks. Paljud kunstnikud ei pea häbiväärseks tegeleda tisleritööga.

Oluliseks muutub rikkalikult kaunistatud söögilaud. Siia asetatakse fajansist nõud, kullasseppade ja hõbeseppade juveliirtööd, veneetsia klaasist peekrid ja kannud. Laud on juba enne söögi nautimist vaatamist väärt. XV sajandi Firenze võtab kasutusele individuaalse lusika, kahvli ja taldriku. Õgardlik keskaeg hakkab ruumi andma gurmaanlusele. Kui enne söödi seda, mis lähedal kasvas või jooksis(vaid veinid ja maitseained olid importkaup), siis nüüd on uhkustamise objektiks võimalikult erinevatest paikadest roogadega kaetud laud. Erinevad paigad on kuulsad erinevate roogadega ja nii peavad õige rikkuri ja külaliste võõrustaja laual olema parma juust, bologna vorst, modena sink, ferrara magusad küpsetised, padua leib, ungari loomaliha ja mitte ainult kohalikud vaid ka kaugete maade hõrgutavad veinid.

Ei tohi unustada ka seda, et maadeavastajad tõid Ameerikast Euroopasse säärased kultuurid nagu mais ja kartul, mis mõlemad annavad head saaki, on toitvad ja leevendasid arvestatavalt näljahäda.