Kas ratsionaalset või müstilist teed pidi, kuid keskaja pedagoogika püüdis saavutada oma ülimat eesmärki - vaba tahte ja mõistuse distsiplineerimist ja selle abil inimese juhtimist tõelisele usule, Jumala tunnetamist ja austamist, tema teenimist, pääsemist ja igavest elu.

Kogu elu jooksul kasvatati inimeses õiget seost vaga hinge ja vaba tahte vahel, elava vaimu ja laialdase mälu (mis toetus autoriteetidele) vahel, müstilise mõistuse ja kindla usu, treenitud aru ja ülendatud tunnete vahel.

Põhiline õpetuse organiseeritus iga keskaja õpilase puhul oli õpipoisi vormis: õpipoiss Jumala juures (munk, vaimulik, noviits), õpipoiss meistri juures (käsitööline, teadlane jne.), õpipoisilik õppimine perekonnas jne. Regulaarne kool täiendas seda formaalselt, kuid ka see oli õpipoisi vormile lähedane, kuna ranget klassisüsteemi ei olnud ja õpilased võtsid üle oma õpetaja teadmisi ja eeskuju temaga vahetult suheldes.Keskaegne pedagoogika lähtus inimese arengu jumalikust ettemääratusest. Kasvatuse eesmärgiks oli homo christianuse kujundamine. Selle all mõeldi kahte tüüpi inimest: inimest kui loodusliku hierarhia lüli s.t. inimest kui sellist, omaette olevat Jumala ees, mis oli paljude sugukondlike traditsioonidega hõimudele uudiseks; ja inimest, kes on sotsiaalses hierarhias teatud kohale asetatud s.t. kui keskaegse seisuslik-korporatiivse ühiskonna esindajat, kellel on tohutu hulk subkultuure, grupikombed, traditsioone, kasvatusnorme, õpetamise variante ja meetodeid. Seega võime rekonstrueerida ühelt poolt monopedagoogika, mis on ühine kogu ajastule ja tervele ühiskonnale ja hulga erinevaid “pedagoogikaid”. Tüveks oli keskaegne kristlik pedagoogika, “harudeks” aga seisuslikud (rüütli,vaimuliku, linlase, talupoja,) ja korporatiivsed (käsitööliste, kaupmeeste, teadlaste jne.) pedagoogilised subkultuurid.

Ajaliselt võime me kasvatuse ja hariduse ajaloo perioodid jagada järgmiselt:

• IX – XI saj on tegemist ülekaalukalt kloostrikasvatusega
• XI – XIII saj keskpaigani on rüütlikasvatuse õitseaeg
• XIII saj.keskpaigast – XVI sajandini on tegemist juba linliku kodanikukasvatusega.

Kujutatud süsteemi korrastatus on kahtlemata suhteline ja tinglik.. Oma osa mängisid kohaliku kasvatuse ja õpetamise traditsioonid, pedagoogilised väärtused ja ideaalid.