materialism - müstika
| Materialism |
|
| Metafoor - metaphor | Metafoor - sõna, väljend, mis mõnest teisest valdkonnast üle kantuna toob kaasa oma tähendusvälja ülekandmise ning loob tähenduste-meetodite-kriteeriumide ringi (paradigma) selles valdkonnas. Näiteks "kasv-kasvatus" või "kujundamine". 20. sajandil on olnud populaarsed tööstuspsühholoogiast, majandustegevusest, pangandusest, teenindusest üle võetud metafoorid, nagu nt efektiivsus, (õpilane kui) klient, (õpetaja kui) teenindaja jmt. Metafoorika võimaldab ka teadusharus toimuvat ”teistele” mõistetavaks teha ning teravdada tähelepanu mõnede nähtuste külgede suhtes. Metafoorid mängivad haridusparadigma rolli, suunates meie haridusliku mõtlemise üsna kindlaksmääratud suunda (Kreitzberg, 1993, lk 25) Olenevalt kasutatavast sõnast osutavad need olulistele paralleelidele, analoogidele, sarnasustele. Viimastel aastakümnetel väidetakse ikka enam, et metafoorid mitte ainult ei osuta olemasolevatele sarnasustele, vaid kasutamise jooksul ka loovad sarnasusi (paradigmat loovad metafoorid). Teooriatloovateks peetakse neid metafoore, mida teatud perioodil "teadlased kasutavad selliste teoreetiliste seisukohtade väljendamiseks, mille jaoks otsest adekvaatset sõnastust pole teada." (Kreitzberg, 1993, 27) Näiteks kognitivism, kus mõtlemisest kõneldakse sageli kui teabetöötlusest ja ajust - kui arvutist. Metafooridel on ka uurimistööd programmeeriv roll - nad annavad uurimusele eesmärgi. Sama on väidetud ka paradigma kohta üldiselt. Kaasaegne levinuim haridusparadigma (Tyler, 1950) baseerub metafooridel, mis püüavad välistada hariduse eesmärkide demokraatlikku põhjend(at)ust (Kreitzberg, 1993, 113 - 122). Metafoori kriitika (Scheffler) kaks kriteeriumi: 1. Metafoori saab pidada triviaalseks või steriilseks, kui see esindab selliseid analooge, mis on antud kontekstis väheolulised; 2. Antud metafoor on piirangutega: on sedastatavad asjaolud, milles metafoori kaudu viidatud analoogid "murduvad" - enam ei tööta. Metafoori valik peegeldab põhihoiakut, suhtumist haridus-, kasvatusprotsessi, väärtusi ja ideid. Aktsepteeritud metafoorid panevad paika vaatlusaluse fenomeni teatava nägemisviisi, antud valdkonnas tehtavate otsustuste ja seadustuste aluse. Piiranguteta kasutatavad metafoorid muutuvad üheks müütide allikaks, muutuvad ettekirjutavaks. Seda ka õppekava ja õpetamise valdkonnas. |
| Metafüüsika - metaphysics | Olemise põhialuste ja algupäraga tegelev filosoofia haru; mõtlemismeetodina vastandub dialektikale; ka: tegelikkusekauge mõtlemine. Traditsiooniliselt jagunes kolme harru: kosmoloogia – universumi käsitus, ontoloogia – olemise käsitus, teoloogia – Jumala käsitus. Tänapäeval eristub nn “vana” ja “uus” metafüüsika. (P van Inwagen) Nn vana metafüüsika tegeles eelkõige olemise ja substantsi küsimustega, uus – modaalsuse, aja ja ruumi, mentaalse ja füüsilise, vaba tahte jmt temadega. Metafüüsika panustab otseselt või kaudselt hariduse eesmärkide seadmisse |
| Metanarratiiv - metanarrative | Postmodernistlike mõtlejate, eelkõige Lyotard’i (1989) järgi oleme kaasatud narratiividesse, mis annavad elule, tegevusele tähenduse, kuid on täielikult sotsiaalselt kontrueeritud. Metanarratiiv e suur lugu on iseenese põhjendus, see kandub edasi ja kannab eneses sõnalisest väljendusest tähendusrikkamat tähendusvälja. Industriaalaeg, modernism lõi mitmeid suuri narratiive - sealhulgas ka teadusliku teadmise kõikvõimsuse loo. Inim- ning keskkonnaprobleemide jmt esilekerkimine XX sajandil on kõigutanud usaldust modernistliku teaduse metanarratiivi ning metanarratiivide suhtes üldse. Lyotard`i järgi on (meta)narratiiv vägivald narratiivis tegutsejate suhtes. Ühiskonna ja teaduse arenguga kaasneb (meta)narratiivide muutumine, konflikt. (Meta)narratiivid annavad üldise, ühendava mõttesüsteemi, millesse saab korrastada kõik teised ideed. Selles suhtes võib metanarratiivi visuaalse analoogina käsitleda nt maatriksit, teadusloolisena - paradigmat. Ühe suure loo väljavahetumine teisega tuleneb sellest, et see lugu ei tule toime kasvava arvu sobimatute, anormaalseteks peetavate faktide ja vaatlustega, nende enesesse haaramisega ja seostamisega. Uus lugu suudab haarata need enesesse koos eelmise sisuga ja mõne aja vältel nende seostamisega toime tulla. Selles suhtes on metanarratiiv sarnane paradigmaga teaduses. Metanarratiivid aitavad hinnata seisukohtade, väidete tõesust. Paljud seisukohad argielus ei tulene eelnevast analüüsist või vaatlusest, pigem kogemusest, kultuuritraditsioonist, jms. Metanarratiiv pakub vahendid selliste seisukohtade, väidete tõesuse ja tähenduse hindamiseks. Metanarratiiv oma olemasoluga annab ajaloole suuna - ta pakub võimaluse, mooduse selle määratlemiseks, mida pidada ja mida mitte pidada progressiks. Metanarratiivid annavad ka vahendeid sotsiaalseks kontrolliks, manipuleerimiseks, surveks. Kuulumine rühma, mis on võtnud omaks ühe suure loo selle tõe- ja tähendusemääratlusega, annab võimaluse arvata, et see, kes mõtleb teisiti - see eksib; rühma arvamuse / grupimõtlemise läbi võib dissidenti kas sundida vaikima või pisendada tema arvamuste tähtsust. Metanarratiivi mõiste seostab Lyotard metanarratori ehk metajutustaja mõistega: "Jutustaja peab olema metasubjekt protsessis, kus ta formuleerib mõlemat - nii empiirilise teadmise legitimeerimise diskursust kui käibivate kultuuride otseseid institutsioone" (Lyotard: 34). See metasubjekt võimendab nende ühist pinda, teab (tajub ja realiseerib) nende implitsiidset sihti, eesmärki. J Kaplinski on soovitanud metanarratiivi kui võõrsõna asemel kasutada ”suur lugu”, “suur asi”. Vt ka narratiiv. |
| Metodoloogia - methodology | Metodoloogia - õpetus teadusliku uurimuse meetodeist; üldine printsiip.Metoodika - meetodite (kokkulepitud tegevusviisid või menetlused, mida kasutatakse õpetamisel) kogum ehk õpetamiseõpetus. |
| Mina - Self | Isiklik identiteet, isiksus tervikuna. |
| Mina (tajutud mina) - Perceived self |
See osa meie poolt tajutud (fenomenoloogilisest) väljast, mis on seotud meie isiksusega. |
| Minapilt - self-image | Enesekontseptsioon. |
| Moraalikasvatus – moral education | Moraalikasvatus on kooli põhiroll (D Carr). Moraalikasvatuses on mitmeid teooriaid, mis on jaotatavad normatiivseteks (nt Kohlberg), kultuurilisteks jm ning on seotud motivatsiooni ja väärtustega. Moraalikasvatust nähakse vastandlikult – kas omaette õppevaldkonnana või eskujustatuna, kogetuna, lõimituna õppeprotsessi (Ryle, Phillips, Sutrop). Moraalikasvatuse olulisimaks agendiks on ajalooliselt peetud õpetajat (D Carr). |
| Moraalne otsus - moral judgement | Moraalsed otsustused ilmnevad kui inimese veendumus tegevuse heaks kiitmisel või hukkamõistmisel prosotsiaalse või antisotsiaalse käitumise dilemmades. Moraalsed otsus(tu)sed on kasvatusprotsessis igapäevased. Moraalinormide kõikumist ja moraalset paanikat võib käsitleda kui “kaost” või “üleminekusegadust” nii ühiskonna kui massimeedia (sh IT) kiire muutumise ajal. Moraalne paanika – moral panics Moraalne paanika on seotud traditsiooniliste religiooni, moderni, humanismi väärtuste ja normide “kokkukukkumisega”, eriti tänu massimeediale ja massikunstile (A McRobbie, S Thorton jt). Seda nähakse kaasnähtusena kui hegemooniad, totalitaarsed ühiskonnad asenduvad suhteliselt kiiresti pluralismiga. Filosoofilises mõttes kõneldakse ka ontoloogilisest ebakindlusest, kus publikuarvu ja kasu nimel eelistatakse ja muudetakse normiks (väliselt) atraktiivne, selle moraalsest mõjust küsimata. |
| Motivatsioon - Motivation / Extrinsic Intrinsic | Motivatsioon on seisund, tingimus või protsess, mis eelneb eesmärgipärasele käitumisele või on sellise käitumise põhjuseks. Väline motivatsioon (extrinsic motivation) - kalduvus tegevuseks eesmärgi nimel, et olla teiste poolt tunnustatud, tasustatud. Sisemine motivatsioon (intrinsic motivation) - soov teha midagi selle tegevuse enda pärast, väline tasustatus, tunnustus pole oluline. Tegelikkuses toimub pidev vastasmõju nende kahe motivatsioonivormi vahel. Seda on eriti oluline silmas pidada õppe-kasvatusprotsessis. Erinevad pedagoogilised süsteemid ja paradigmad rõhutavad ning kasutavad motivatsiooni ja õpilase motiveerimist erinevalt. Nt: humanistlik vaade väärtustab ja õhutab eelkõige seesmist, biheivioristlik – välist motivatsiooni. |
| Multiintelligentsus / mitmik-intelligentsus – multi-intelligence (MI) |
H. Gardneri arendatud intelligentsuse käsitlemise teooria, mis vaatleb iga inimese intelligentsust (võimet adekvaatselt reageerida muutuvale keskkonnale ja esilekerkivatele situatsioonidele) unikaalse kombinatsioonina vähemalt kaheksast intelligentsusmoodulist: verbaal-lingvistilisest, matemaatilis-loogilisest, muusikalisest, ruumilis-visuaalsest, interpersonaalsest, intrapersonaalsest, loodusuurijalikust, kehalis-kinesteetilisest (Gardner 1983, 1993, 2003 jmt). |
| Multidimensiooniline õpiruum - multidimensional learning space | Multidimensioonilisus tähendab süsteemilähenemisest tulenevat avatud süsteemi kuuluvate aspektide paljusust. Organisatsiooni (kooli) vaatepunktist tähendab see üheaegset keskendumist nii iga õpilase arendamisele, kodude kasvatuslikule toetamisele, õpetajate ja personali individuaalsele arendamisele, koostöövõrgustike ja tiimitöö kujundamisele, juhtimise ja osaluse täiustamisele, õppimist nii õpetatavas teadusvaldkonnas kui pedagoogikavaldkonnas, õppekavaloomet ja õppematerjalide loomet, uuringumetoodikate õppimist jne. Õppekava mõttes tähendab see üheaegset keskendumist nii traditsioonilistele teadusdistsipliinidele, uutele teadmisvaldkondadele, üldpädevustele, jne. Olenevalt organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest võib dimensioonide keskpunktis asuda isiksuse areng, organisatsiooni areng v konkurentsivõime, teadmusloome, vmt. Õpiruum tähendab abstraktset ruumi - organisatsiooni mõjusfääri nii ruumilises kui vaimses mõttes. Olenevalt vaadeldavast organisatsioonist võib see olla lasteaiarühm või ühiskond. Õpiruumi universaalseteks dimensioonideks on sidusus vs võõrandavus ja uuenduslikkus-avatus-interaktiivsus vs konservatiivsus-suletus-passiivsus. |
| Mõistekaart - concept map (learning map) | Teksti või loengu olulisimate mõistete visuaalne korrastamine. Kokkukuuluvaid või omavahel seotud mõisteid ühendavad jooned, mis tähistavad seost. Seos nimetatakse joone juures. Sedalaadi mõistekaardid avavad materjali struktuuri, mudeldavad selle ja annavad asjast suure pildi. |
| Mõtteeksperiment - thought experiment | Mõtteeksperiment (mõtteline eksperiment) on kujuteldav katse või stsenaarium, et tõestada ja kontrollida mingit konkreetset füüsikalist vm hüpoteesi või filosoofilist teesi või asjade olemust. Õppeprotsessis ja kasvatuses on mõtteeksperimendid sagedased ja seotud kujutlusvõime kasutamisega, kuigi enamasti teadvustamata. |
| Mäng - play | Mängu kontseptsioon on pedagoogikas oluline alates Platonist (hiljem nt Rousseau, Neill) ja on muutunud eriti oluliseks seoses formaalse õppe kasutamisega ikka varasemas eas. Dearden (1968) oli üks esimesi, kes käsitas mängu analüütilises traditsioonis. Dearden kasutas selleks kolme põhiideed: et mäng oma loomult pole tõsine ja sel pole reaalset kultuurilis-eetilist väärtust; et see on ”ennast-sisaldav” (self-contained) seistes eraldi kohustustest, vabadustest ja arendavatest projektidest, mis moodustavad tavaelu võrgustiku; et mäng on kohene, vahetu oma külgetõmbavuses. Wittgenstein laiendas mängu mõistet tohutult, käsitledes seda kui kompleksset mõistet, mille kitsam määratlus oleneb määratlemise põhjusest (nt keelemängud). Tänapäeval on mäng kasutusel oganisatsiooniarenduses, psühhoteraapiaas jm. |
| Määratlus, definitsioon - definition |
Määratlus ühendab väljendava sõna (nt õppekava) idee, kontseptsiooni või nähtuse, fenomeniga (kavandatud, planeeritud, teatavakstehtud ja koordineeritud õppetegevused institutsioonis). (Beck, 232) |
| Müstika - mysticism | Vaadete süsteem, mis peab võimalikuks üleloomulike jõudude eksisteerimist ja inimese suhet nendega. |