Ülesandeid
Ülesandeid.
Valige vastavalt oma huvile ja tegevusvaldkonnale 2-3 ülesannet allpooltoodutest, täitke need ning lisage koos eneseanalüüsiga oma õpimappi (TLÜ üliõpilasd). Võimalusel paluge kaastudengil või kolleegil, sõbral täidetud ülesanded (tekstid vm) läbi vaadata ja teiega koos läbi arutada. Arutluse ja eneseanalüüsi juures pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele:
Kas teksti ülesehitus on loogiline?
Kas tekstil on sissejuhatav – probleemipüstitav osa, arutelu ja kokkuvõttev osa? Kas kokkuvõte on kooskõlas issejuhatusega?
Kas analüüsid, sünteesid ja hinnangud on argumenteeritud, objektiivsed või pigem subjektiivsed?
Mida teksti koostamisel oma mõtlemisviisi, tõekspidamiste ja iseenese kohta teada saite?
1. ülesanne. Koostage 300-500-sõnaline essee enese poolt sõnastatud teemal kasutades üht järgmistest mõistekomplektidest:
teine võimalus, õpetaja, õpitud abitus;
edukus, objektiivsus, subjektiivsus, süsteemimõtlemine;
autentsus, indoktrinatsioon, inimressursi arendus.
Tehke essee eneseanalüüs pöörates tähelepanu ülesannete sissejuhatuses toodud küsimustele.
Paar teemat hädasolijale: Kui kahekümne viie aastane mees/naine ei …; Kas kolmeline superstaar on edukam kui kuldmedalisaaja?; Inimressursi (inimvara) kvaliteet ja indoktrineeriv õpetaja (kool).
2. ülesanne. Tugimaterjali tekstis on lühike seletus mõistele “õpilane”. Leidke materjalist (soovi korral võite kasutada ka teisi allikaid) teisi sobivad märksõnu, mille abil koostada seletus mõistele “õpilaskeskne”.
3. ülesanne. Allpool on toodud kaks lõiku 2010 a Riigikogus vastu võetud gümnaasiumi õppekava üldosast. Millised kasvatusfilosoofilised v kasvatusteoreetilised vaated neis ilmnevad? Põhjedage oma seisukohti määratlustele toetudes. (Soovi korral võite valida analüüsitavad lõigud alushariduse või põhikooli õppekavast vm)
§ 3. Gümnaasiumi sihiseade
(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
§ 6. Õppimise käsitus
(1) Gümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele.
(2) Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Selleks tuleb gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevusega luua õpikeskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses tuleb õpilastel lasta seada oma sihid, õppida töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning anda võimalusi erinevaid töömeetodeid katsetades leida õpilastel neile sobivaim õpistiil.
4. ülesanne. Valige ajalehest, ajakirjast või mujalt mõni hariduse päevaprobleeme käsitlev tekst. Püüdke leida selles kasutatud metafoore ning analüüsida nende kehtivust (vt metafoor).
Valige vastavalt oma huvile ja tegevusvaldkonnale 2-3 ülesannet allpooltoodutest, täitke need ning lisage koos eneseanalüüsiga oma õpimappi (TLÜ üliõpilasd). Võimalusel paluge kaastudengil või kolleegil, sõbral täidetud ülesanded (tekstid vm) läbi vaadata ja teiega koos läbi arutada. Arutluse ja eneseanalüüsi juures pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele:
Kas teksti ülesehitus on loogiline?
Kas tekstil on sissejuhatav – probleemipüstitav osa, arutelu ja kokkuvõttev osa? Kas kokkuvõte on kooskõlas issejuhatusega?
Kas analüüsid, sünteesid ja hinnangud on argumenteeritud, objektiivsed või pigem subjektiivsed?
Mida teksti koostamisel oma mõtlemisviisi, tõekspidamiste ja iseenese kohta teada saite?
1. ülesanne. Koostage 300-500-sõnaline essee enese poolt sõnastatud teemal kasutades üht järgmistest mõistekomplektidest:
teine võimalus, õpetaja, õpitud abitus;
edukus, objektiivsus, subjektiivsus, süsteemimõtlemine;
autentsus, indoktrinatsioon, inimressursi arendus.
Tehke essee eneseanalüüs pöörates tähelepanu ülesannete sissejuhatuses toodud küsimustele.
Paar teemat hädasolijale: Kui kahekümne viie aastane mees/naine ei …; Kas kolmeline superstaar on edukam kui kuldmedalisaaja?; Inimressursi (inimvara) kvaliteet ja indoktrineeriv õpetaja (kool).
2. ülesanne. Tugimaterjali tekstis on lühike seletus mõistele “õpilane”. Leidke materjalist (soovi korral võite kasutada ka teisi allikaid) teisi sobivad märksõnu, mille abil koostada seletus mõistele “õpilaskeskne”.
3. ülesanne. Allpool on toodud kaks lõiku 2010 a Riigikogus vastu võetud gümnaasiumi õppekava üldosast. Millised kasvatusfilosoofilised v kasvatusteoreetilised vaated neis ilmnevad? Põhjedage oma seisukohti määratlustele toetudes. (Soovi korral võite valida analüüsitavad lõigud alushariduse või põhikooli õppekavast vm)
§ 3. Gümnaasiumi sihiseade
(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
§ 6. Õppimise käsitus
(1) Gümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele.
(2) Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Selleks tuleb gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevusega luua õpikeskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses tuleb õpilastel lasta seada oma sihid, õppida töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning anda võimalusi erinevaid töömeetodeid katsetades leida õpilastel neile sobivaim õpistiil.
4. ülesanne. Valige ajalehest, ajakirjast või mujalt mõni hariduse päevaprobleeme käsitlev tekst. Püüdke leida selles kasutatud metafoore ning analüüsida nende kehtivust (vt metafoor).