lapsepõlv - läveefekt
| Lapsepõlv - childhood |
Inimese arenguetapp sünnist kuni tema vahetu lülitumiseni täiskasvanulikku tegevusse (tavaliselt noorukieas). Lapsepõlve käsitused erinevad koolkonniti ja on 20 saj jooksul kiiresti muutunud. Kui pikka aega valitses vaade, et lapsepõlv on “loomulik”, universaalne inimelu etapp ja lapse areng ning teised lapsepõlve karakteristikud on ühesugused kõikjal ja igal ajastul siis tänapäeval nähakse lapsepõlve keerulise ja mitmetahulise sotsiaal-kultuurilise fenomenina. (Ariès, Mathews, Pritchard jmt) Lapsepõlve käsitlused hõlmavad nt üleskasvatamist, arengut, sotsialiseerimist, ealisi iseärasusi, õppekava, laste õiguseid jpm ning on käsituselt biheivioristlikud, kognitivistlikud, humanistlikud vm. Filosoofias on lapsepõlvekäsitused muutunud omaette haruks sarnaselt teadus- ja kunstifilosoofiale, mida mõnikord loetakse kuuluvaks kasvatusfilosoofia valdkonda. Omaette valdkonda on hakanud kujutama ka nn lastefilosoofia – laste filosoofilise mõtlemise uurimine (Matthews, Lipman). Liberalism Tavatähenduses – vabameelsus, tolerantsus. Poliitikas ja majanduses – riigi sekkumist vältiv või piirav ning üksikisiku vabadusi rõhutav suund. Sama kehtib üldjoontes ka hariduse kohta (nii kasvatusvaadetes kui hariduselu korralduses ja hariduse sisus). |
|
Logos |
Kõike (kosmost, kõiksust, ka inimest) juhtiv idee, printsiip, üleüldine seaduspära, maailmamõistus, jumalik mõistus. Ka sõna, kõne, mõistus. |
| Loogika - logic | Teadus mõtlemise seadustest, vormidest; ka järjekindel, seaduspärane mõtlemine. Lai ja mitmekesine filosoofia ning matemaatika valkond, teadusliku mõtlemise alus. |
| Läveefekt – threshold efect | Lävefekt on praktikas (waldorfpedagoogika, antroposoofiline biograafiatöö ja nõustamine jm) kasulikuks osutunud kontsept. Selles lähenemises eristatakse nn seesmist ja välist läve. Seesmine lävi on väravaks enesetajumisele (oma alateadvuseni jõudmisele), väline – väravaks universaalsete, kõiksuse tõdedeni jõudmiseks. Kasvatuses probleemiks kujunenud narkootikumide, aga ka alkoholi tarbimine on sellest vaatest lähtudes inimese läve-ületamise elamuse taotluse äraspidine vorm. Kui inimesel pole võimet, tehnikat enese- ja maailma tajumiseks, püüdleb ta sellele kogemusele uimastite manustamisega. (vt nt Lievegoed „Inimene lävel“) |