idealism - isiksuse joon
| Idealism | Ideede, vaimu primaarsusest lähtuv maailmavaade, ka ideaalidel põhinev ellusuhtumine. |
| Idee - idea |
Nähtuse, eseme vmt mittemateriaalne üldistus. Ka mõte, plaan jmt |
| Imaginatsioon/kujutlusvõime - imagination |
Kõige üldisemalt – võime moodustada mentaalseid kujutlusi, pilte, teatavaid muljeid (Hume`il), sh unistused, fantaasiad jm. Sageli vastandatakse imaginatsiooni teadmisele ning intellektile kui võimele moodustada üldisi kontseptsioone, mõisteid, ideid. Arutelud ja vaidlused imaginatsiooni kohast õppekavas (sh eesmärkides) on seotud imaginatsiooni tähtsustamisega ja selle hinnatavusega. On näidatud, et imaginatsioon on tihedalt seotud maailma tajumise, uudishimu, väärtuste ja tähendustega, elu tähendusrikkuse tajumisega (Elliot, Warnock). Kujutlusvõime kasutamine iseenesest on õppeprotsessis, emotsionaalses elus, tõeotsingutes, loomes tavapärane, kuigi sageli teadvustamata. Traditsioonilistes õppekavades pole imaginatsioon ja selle arendamine enamasti esindatud (eesmärkides vm). Mitmed tänapäevased, eriti nn alternatiivsed pedagoogilised süsteemid ja õppekavad tähtsustavad seda, eriti loovuse alusena. Nt waldorfkooli õppeprotsess ja õppekava toetub lapse imaginatsioonivõimele ja toetab selle arengut teadlikult. Õpetaja, kasvataja vajab pedagoogilist kujutlusvõimet (pedagoogilist fantaasiat, rõhutatud eriti steinerpedagoogikas), mis võimaldab mõista olukorda väheste, ebatäielike andmete põhjal ja ettenägelikult tegutseda või reageerida pidades silmas nii sündmuse/õpilase tausta, konteksti, arengulugu kui võimalikke ja soovitavaid tagajärgi nii lähemas kui elu-perspektiivis. |
| Imitatsioon/matkimine - imitation |
Ettenäidatud või nähtud tegevuse võimalikult täpne järgitegemine. Väikelapse ja algklasside lapse õppimine toimub suuresti läbi matkimise ning õpetamises kasutatakse seda laialdaselt. Välise, tegevusliku matkimise kõrval on esile toodud ja pedagoogilises protsessis teadvustatud ka nn seesmise matkimise olemasolu, kus võetakse üle hoiakud, väärtused jne. Seetõttu esitatakse ka õpetajatele-kasvatajatele nõue oma vaimu- ja hingeelu korrashoidmiseks (nt waldorfpedagoogid jmt). |
| Implitsiitne - implicit |
Varjatud, ebaselge. Vastand – eksplitsiitne. Implitsiitne e vaikiv e väljendamata teadmus (inimesel või rühmal). |
| Individualiseerimine - individualisation |
Isiku, nähtuse vm eripära rõhutamine, esiletoomine ja arvestamine (nt õppeprotsessis). |
| Indoktrinatsioon – indoctrination | Info kui vaieldamatu ja vastuoludeta tõe esitamine, mis taotleb esitatava uskumist ja omaksvõtmist tõendusteta (Snook). Indoktrineerimisel toimub teadmiste, uskumuste, poliitiliste vaadete jm kujundamine veendumusteks. Indoktrineerimine on seotud eelkõige õpetaja püüdluste ja eesmärkidega (J P White) kuid võib toimuda ka ettekavatsematult. Indoktrineerimine on tavaline autoritaarse õppe puhul. Indoktrineeriva õppe tulemuseks on nö ”suletud” mõtteviis vastavas valdkonnas. Indoktrineeriva õppe soodustajana on nähtud ka aruandluse kitsast tulemus- v väljundipõhisust (mõõdetavus, hinded). Indoktrinatsiooniga seonduv on üks enimkäsitletud kasvatusfilosoofia valdkondi, eriti (varjatud) kasvatus-õpetuseesmärgina või vastandudes õpetamise-õppimise ideaalvaatele (J Wilson, Peters jmt). Indoktrineeriv õppeprotsess on eriti omane autoritaarsetele ja ideologiseeritud režiimidele. NL kooli kui õpikeskkonda ja õpetamist, eriti külma sõja perioodil, peetakse indoktrineerivaks ning vastanduvaks liberaalses ühiskonnas toimuvale, eriti aga - õpilaskesksele lähenemisele. Induktiivne disain - inductive design Õppe disain, kus näidete esitamisele järgnevad reeglid. |
| Induktiivne disain - inductive design | Õppe disain, kus näidete esitamisele järgnevad reeglid. Põhjendamine või argumenteerimine. Induction: Reasoning or argumentation in which the truth of the premises does not guarantee the truth of the conclusion. Not all inductive reasoning "goes from particular to general" as is sometimes said. Though inductive generalization (of laws from particular instances) is, scientifically, perhaps the most important type of inductive reasoning (as stressed by Francis Bacon), reasoning from the past to future instances (i.e., from particulars to particulars) is also inductive and scientifically important; and there are other forms as well. Hume argued that induction has no rational or objective basis but only a subjective psychological one. Contrast: deduction. . |
| Inimressursi arendus: -human resource development (HRD) |
Mingis ajavahemikus toimuv organiseeritud õpikogemus, mis on suunatud sellele, et suurendada võimalust inimeste tööalaseks edenemiseks ja kasvuks. Inimressursi arendus võib olla piiratud osaliste individuaalse arenguga, professionaalse meisterlikkuse kasvuga. Sageli on inimressursi arendus osa organisatsiooni kui terviku arendusest. Koolides on inimressursi arendus suunatud enamasti õpetajate jt töötajate personaalse professionaalse meisterlikkuse ja koostöövõime suurendamisele, harva on see seotud õpilastega. |
| Inspiratsioon - inspiration | Loomepuhang, ootamatu idee, innustus. |
| Instrumentalism | Instrumentalism käsitleb teadvust (ka teooriaid, kasvatust jm) keskkonnaga kohanemise vahendina. Seab esikohale välise tulemuslikkuse. Pragmatismi üks harusid. |
| Intelligentsus - intelligence |
Arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase. Intelligentsusega seoses tuuakse esile kaks kasvatusfilosoofilist küsimust: Kas inimvõimed on unitaarsed/ühtsed või erinevad? Kas need on põhjustatud pärilikkuse või keskkonna poolt, või mõlema segu poolt? Idee pärilikkusest määratud intelligentsusest/inimvõimetest ulatub tagasi Platonini (hinge kolm sünnipärast omadust). Tänapäevased lähenemised ja küsimused koonduvad ümber pärilikkuse ja (sotsiaalselt) õpitava/saavutatava vahekorra, emotsionaalse e afektiivse sfääri rolli, mõõtmise, individuaalse intelligentsus-mustri arvestamise õppe-kasvatusprotsessis jne. (Binet, Gardner, Goleman, Sternberg, Thurstone, White, Ryle jpt). Vt ka multiintelligentsus. |
| Intentsioon - intention | Kavatsus, soov, püüe. |
| Intentsionaalsus - intentionality |
Teadvuse, vaimsete seisundite suunatus millelegi (nt esemele). Intensionaalsus on üks Husserli (1859-1938) fenomenoloogilise tunnetusteooria põhimõisteid. Mistahes teadvuse akt on alati suunatud millelegi - objektile. Objekt, millele teadvus on suunatud, on teadvusakti osa, intentsionaalne objekt. Tundeline kaemus, kujutlus ja tunnetus loovad intentsionaalse objekti, mis on kordumatu. Kogemuse tõeline sisu on seotud intensiooniga, selle struktuuriga. |
| Interaktsioon - interaction |
Interaktsioon oma lihtsaimas tähenduses on kommunikatsiooni mõjutamine. Tänapäeval hõlmab see nii inimestevahelist kui nt inimese ja arvuti vahelist kommunikatsiooni. |
| Irratsionaalne - irrational |
Mitteratsionaalne, mõistusega mitteseletatav, ebaloogiline. |
| Isiksuse joon - personality trait | Suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb erinevates käitumissituatsioonides. Inimese eripära. |