deduktiivne disain - dualism
| Deduktiivne disain - deductive design | Õppe kujundus üldiselt üksikule. Esmalt esitatakse reeglid, seejärel näited, rakendused. Vastand – induktiivne disain (vt) |
| Demagoogia - demagogy |
Tänapäeval - tõe teadlikuks väänamiseks kasutatavate võtete süsteem kuulajate mõjutamiseks. Demagoogia retoorilised võtted on suunatud sisule, spekulatiivsed - isikule. |
| Demokraatia - democracy |
Rahva võim, kus riigi juhtimine põhineb enamuse tahtel. Kasvatuses – osalejate, sh õpilaste demokraatlik osalus, Dewey’l – eluviis (osalev ja vastutav), eetiline ideal, milles vahetu ja kohene isiklik mõnu või kasu taandub pikaajaliste ühiste eesmärkide ees (Democracy and Education, 1916). Determinism Kõigi nähtuste ja sündmuste, sh inimkäitumise põhjuslikku tingitust käsitlev õpetus. Vastandub inimese vaba tahte kontseptsioonile. Jaguneb “pehmeks” ja “tugevaks” determinismiks. |
| Dialektika - dialectic | Vaadete ja meetodite süsteem maailma universaalsetest seostest ja seadustest. Tegellikuse tunnetamise meetod selle kvalitatiivses ja kvantitatiivses muutumises läbi vastuolude. |
| Didaktika - didactic | Pedagoogika valdkond, mis tegeleb õpetamise teooriate ja seaduspärasustega. Laiemas lähenemises hõlmab didaktika ka inimese tunnetuse seaduspärasusi, õppe eesmärke jpm. Sellises tähenduses kasutatakse mõistet eelkõige saksa- ja venekeelses kultuuriruumis. Anglo-ameerika pedagoogiline mõte kasutab selles tähenduses õppe strateegiate, õppe disaini jmt mõisteid. Didaktika tähendus on inglise keeleruumis “moraliseeriv”, “pedantne” jms. Mõiste didaktika on kasutusel 16-17. sajandist alates (Rathke, Comenius, Pestalozzi, Herbart jmt). |
| Didaktika kategooriad – categories of didactic | Didaktika põhikategooriad: õppeprotsess, õppe seaduspärasused ja printsiibid, õppe sisu, õppe meetodid, õppeprotsessi organiseerimise vormid. |
| Didaktika printsiibid – principles of didactic | Klassikalised didaktika printsiibid: õppe, kasvatuse ja arengu ühtsuse printsiip, õppe teaduslikkuse printsiip, õppe elulisuse printsiip, õppe süstemaatilisuse ja järjepidevuse printsiip, õppe jõukohasuse printsiip, õppija aktiivsuse ja teadlikkuse printsiip õppeprotsessis (õpetaja juhtimisel), õppe näitlikkuse printsiip, õppe-kasvatusprotsessi tulemuste tugevuse, teadvustatuse ja tegususe printsiip, õppe meetodite, vahendite ja vormide vastavus õppe sisule ja eesmärkidele, materiaalsete, psühholoogilis-moraalsete, hügieeniliste ja esteetiliste tingimuste olemasolu õppeks. |
| Digitaalne lõhe - digital divide | Lõhe nende (inimeste, riikide) vahel, kellel on juurdepääs informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning nende vahel, kellel see võimalus puudub. Kasvatuses, õppes kutsub selline lõhe esile õpivõimaluste erinevuse nii formaalses õppeprotsessis kui enesearenduses. |
| Digitaalne kirjaoskus, kirjaoskamatus - digital literacy, illiteracy |
Oskus kasutada asjatundlikult informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (ka computer literacy). Digitaalne kirjaoskamatus (digital illiteracy) digitaalse kirjaoskuse puudumine. |
| Diskursus - discourse |
Avatud ja üldiselt samalaadselt mõistetud kõne (kirjalik, suuline) teatavas keskkonnas. Näiteks õpetajate õpidiskursus, õppetunni diskursus, perediskursus jm. |
| Dualism | Filosoofiline vaade, et universum on seletatav ainult kahe sõltumatu ja eraldiseisva moodustaja või substantsina või koosneb neist. Kartesiaanlik dualism – mõistus, mõtlev substants (mind) ja aine (body). |