abduktsioon - autoriteet
| Abduktsioon - abduction |
Seletava hüpoteesini (a) jõudmise protsess (C S Peirce, 1839 - 1914) vaatluses avastatud (üllatava, senimärkamata) fakti (b) tõesusele toetudes, kusjuures (a) on piisav ja kõige ökonoomsem (b) seletamiseks. Abduktsiooni kasutatakse enim arvutiteaduses, kunstliku intelligentsi uuringutes, aga ka teistes teadusharudes. Pedagoogikas on abduktsioon üks lähenemine õppele deduktsiooni ja induktsiooni kõrval. |
| Akrediteerimine - accreditation | Protsess, mille käigus haridusasutusele, õppekavale või kursusele antakse ametlik tunnustus ehk akrediteering. See toimub nt riigiameti poolt, kõrghariduses sageli rahvusvahelise akrediteerimiskomisjoni poolt. Välis- ja riikliku akrediteerimisega taotletakse asutuse, õppekava jm vastavust teatavatele kvaliteedunõuetele ja ametlikku tunnustatust. Esineb ka asutuse- või institutsioonisisest akrediteerimist (nt õppekava ülikoolis). Samas võib akrediteerimine kinnistada akadeemilist, teaduslikku vm dogmatismi, pidurdada uute suundade ja õppekavade tekkimist ning levimist, sõltudes suuresti hindajate kompetentsusest ja vaadetest, riiklikust (sh bürokraatia) eelistusest. |
| Anarhism - anarchism | Poliitiline teooria ja tegevus, mis eitab mistahes valitsemisvormide moraalset seaduslikkust, õigustatust. |
| Andragoogika - andragogy | Täiskasvanuharidust ja täiskasvanute õpet käsitlev teadusharu, mida USA professor Malcolm Knowles (1913 - 1997) defineeris kui “kunsti ja teadust, mis aitab täiskasvanutel õppida”. Termin võeti esimest korda kasutusele 1833. a. saksa õpetaja Alexander Knapp'i poolt. |
| Antropoloogia | Inimkonda uuriv holistlik teadusvaldkond (kreeka keelest - inimeseteadus). Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. Kultuuriline e sotsiaal-antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Ajalooliselt kasvas välja etnograafiast. Kuni 1960ndateni kasutas antropoloogia valdavalt positivistlikke uurimismeetodeid, sealt edasi toimus nn epistemoloogiline nihe ja kultuuriantropoloogia tegeleb ka teadmise olemuse ja kujunemie küsimustega. |
| Aposterioorne - a posteriori |
Kogemusest lähtuv, kogemusel põhinev, seega empiiriline teadmine või hüpotees. |
| Aprioorne - a priori | Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev, enne olukorraga tutvumist, ka iseenensestmõistetav või loogiliselt tuletatav teadmine (nt matemaatikas). |
| Argument - argument | Väidete, seisukohtade kogum teise väite (või järelduse) toetamiseks; kirjalik või suuline tekst (ka tegu), mida kasutatakse kellegi veenmiseks. Argumendid on induktiivsed või deduktiivsed. Ontoloogiline argument (filos) – jumala olemasolu analüütilised ja a priori põhjendused (nt St. Anselm, René Descartes, Gottfried Leibniz, 20. saj - Kurt Gödel, Charles Hartshorne, Norman Malcolm, Alvin Plantinga jt). Argumentum ad ignorantiam – väidet peetakse tõeseks vaid seetõttu, et seda pole umber lükatud või vastupidi – valek vaid seetõttu, et seda pole tõestatud. |
| Arhetüüp |
Algkuju, alustüüp. Jungi psühholoogias – rassile vm inimrühmale ühised alateadvuslikud omadused. |
| Aruandlus - accountability | Aruandlus viitab moraalsele suhtele, mis tekib kui kedagi volitatakse midagi tegema. See on seotud usaldusega (volitatu suhtes) ja ootustega tegevuse tulemuste suhtes. Aruandlus puudutab nii materiaalset kui mittemateriaalset sfääri. Haridus-/kasvatussfäär, eriti selle institutsionaliseeritud osa (kool, lastead jm), hõlmab aruandlus-suhteid mõlemas mõttes. Ühiskonna, selle peamiste huvirühmade volitused ja ootused väljenduvad kõige selgemalt nt õppekavades sisalduvate haridus-/kasvatus-eesmärkidena. Aruandluse mõttes viib erinev eesmärgiseade erinevate hindamisvormideni. Teravamalt vastandub siin enesehindamine ja väljastpoolt (õpetaja, kooli, riigi poolt) kohaldatud hindamissüsteem. Üheks levinumaks õpilastele kohaldatud aruandluse vormiks on numbriline hindamine koolis (nt koolisisese hindamise, tasemetööde ja riigieksamite süsteem Eestis, vt HTM hindamisjuhend). Teiselaadiline on aruandlus Waldorf-koolides, kus aruandlusena kasutatakse õpetaja(te) koostatud lapse õppe- ja arengukirjeid, lapseuuringuid, ühiseid arutelusid, esitlusi, (lõpu)projekte jm ning numbriline hindamine on põhimõtteliselt välistatud. Võrreldes õpilastele kehtestatud aruandlusega on vähem välja arenenud (kuid mitmekesisem) õpetajate – kasvatajate-poolne aruandlus oma tegevusest ja edenemisest. Selle kaasaegseimaks ja tähtsaimaks osaks on eneseanalüüs ja refleksioon. Ühiskonna huvid ja ootused väljenduvad ka hariduse-kasvatuse moraalses, vaimses ja materiaalses kindlustamises. Usaldus, vastutus, (organisatsiooni) seesmiselt või väliselt motiveeritud hindamine (nt kvaliteedijuhtimine ja koostöö, vastastikune evalvatsioon) versus riiklik järelevalve on seejuures ühed kesksemad märksõnad. Turumajanduslikus mudelis tõuseb esikohale efektiivsus ja pakkumise-nõudluse vahekord, kliendi (kes? - lapsed? Vanemad? Ühiskond? Vm) rahulolu. Jätkusuutlikkuse (ühiskonna, kultuuri, inimpotentsiaali) seisukohast tõuseb keskseks nn kasvatuslik-hariduslik lisaväärtus – kui palju ja mida lisandub õppuri isiksusse, teadmistesse jne võrreldes algseisundiga. Õpiühiskonna ja õppivate organisatsioonide ideoloogias panustatakse eelkõige refleksioonile, jagatud teadmusele, lisaväärtuse tekkimisele nii indiviidi, rühma kui organisatsiooni tasandil. Igal juhul kerkib aruandlusega seoses üles filosoofiline küsimus mõõtmisest, selle subjektiivsusest-objektiivsusest jne. |
| Atomism | Vaade, et reaalsus koosneb lihtsatest nähtamatutest ühikutest – aatomitest, mis on üksteisest täielikult eraldatud ja sõltumatud (nt Demokritos, Leibnitzi monaadid, Locke korpuskulid). |
| Autentsus - authenthic | Ehtsus, usaldusväärsus, algallikast tulenemine. Hariduses, eriti humanistlikus ja holistlikus haridusvaates – kooskõla kogemuse, teadvustamise ja kommunikatsiooni vahel, ka elamine oma väärtustele vastavalt (C Rogers). |
| Autokraatia - autocracy | Ühe inimese (piiramatu) võim. Kasvatuses väljendub autoritaarse suhtena kasvataja-õpetaja ja kasvandiku, õpilase vahel. |
| Autoritaarsus - authority | Kasvatuses – vanema või õpetaja võim kasvandike üle, mis nõuab täielikku alistumist, kuuletumist. |
| Autoriteet - Lugupeetus | Tunnustatud, oskustel, teadmistel, omadustel põhinev mitteametlik mõjuvõim. Autoriteedil põhinevat kasvatust-õpetust viljeleb Steiner- e waldorf-pedagoogika. |