Väga suurt tähelepanu nõudis soeng. Oimukohtadel säeti juuksed lokki, ülejäänud juuksed kammiti taha üles, sageli lisati śinjoon. Soeng oli alati kaunistatud iluasjakeste, lillede, kalliskivide , kallite juuksenõelte, diadeemide, kammide ja muu säärasega. Hiina naiste ehete eripäraks oli liikuvate, rippuvate säravate detailide kasutamine. Need kõlisesid õrnalt, kui naine liikus või liigutas mingit kehaosa, samuti tuule käes. Kaunistuste puhul ei unustatud kunagi kujutatavate detailide sümboolset tähendust. Kaunistused ja ehted olid ju samal ajal ka talismanid. Eriti tuntud oli fööniksi kujutamine, mis oli naiselikkuse sümbol. Aga kujutati ka mitmesuguseid putukaid ja taimi.

Kui naine lesestus, pidi ta loobuma avalikust elust, alluma poja korraldustele. Teist korda abielluda ta ei tohtinud, tavaõigus nõudis, et ta pühenduks üksindusele. Väljaspool kodu ei tohtinud tal enam olla mingeid asjatoimetusi ja koduseidki asju tohib ta korraldada niipalju kui see on hädavajalik, ning siis, kui lapsed on veel väikesed.Täiskasvanud laste puhul lesk enam asjade käiku ei sekku.

Hiina traditsiooniline suhtumine seksuaalellu ja selle tähtsusesse on püsinud muutumatuna tuhandete aastate jooksul. See on tegelikult üks oluline osa elufilosoofiast.

Harmoonia saavutamise (orgasmi) hetkel astuvad In ja Jang veel tihedamasse liitu Kosmosega.

Et võimalikult tihti ja täiuslikult nautida seda kosmilist ühendust, tuleb peensusteni tundma õppida seksuaaltehnikat. Hiinlastele sai see õpetus nii oluliseks, et muutus osaks nende elustiilist ja maailmavaatest. Seksi abivahendid ja mitmesugised traktaadid olid hiinlaste elus nii olulised, et neid märgiti ära dünastiate ametlikes kroonikates. Seksi teooria ja praktika oli rahvuskultuuri oluline osa nagu kalender, hieroglüüfid või perekonnanimede süsteem. Kõige olulisem on alati elusubstraadi tasakaal ehk yin ja yangi tasakaal. Selle poole peab alati püüdma. See tasakaal annab tervise, pika ea ja rõõmu.

Seksuaalelu oli seda õigem ja tõi seda enam tervist, mida seksuaalselt haritumad olid mõlemad pooled, eriti mees. Seepärast olid Hiinas juba iidsetest aegadest au sees ja pidevas ringluses mitmesugused traktaadid armukunsti tehnilise poole kohta, aga ka selle filosoofilised seisukohad.Tehniliste õpetuste kõrval olid käibel moraaliõpetused. Näiteks olid alates 13. sajandist hiinlaste hulgas levinud omapärased moraalsuse tabelid, kus oli ära märgitud, mitu miinuspunkti üks või teine tegu kaasa toob. Sääraste “pattude tabelite” järgi võis iga mees pidevalt jälgida oma käitumise moraalsuse nivood. Seoses naiste ja seksuaalelu teemaga peab märkima, et üheks kõige rängemaks üleastumiseks oli vägistamine, mille taga seisis vaid sugutung ilma mingite tunneteta. Eriti ränk üleastumine oli lese või neitsi vägistamine. Esimene peab järgima oma mehe perekonnaau surmani, seega solvati sellega tema mehe hinge, teine ei kõlvanud enam abielunaiseks. Erandi moodustas prostituut.

Ametlik ja seaduslik abielu ei tundnud erilisi keelde, noorik võis igal ajal vaadata mitmesuguseid erootilisi pilte ja lugeda kirjutisi “nefriitvarre võitlustest” või “flöödimängust” (seksiõpetused), kuid pidi mäletama samal ajal sündsust.