Suhted jumalatega olid paigas vastastikuse abi printsiibil. Kui palvetaja ei saanud jumaluselt abi, võis ta minna ja paluda mõnda muud jumalust. Esines juhuseid, kus imperaatori ametnikud karistasid jumalusi hooletu ja ükskõikse suhtumise eest. Jumalakuju võidi keppidega nuhelda või saata asumisele kaugesse perifeeriasse.

Kõige tähtsamad olid need Taevaaluse jumalused, kes valvasid moraali üle. Erilise kategooria moodustasid loodusjumalused. Siin olid taevakehade ja atmosfääri- nähtuste jumalused. Kõige arvukam kategooria oli kaitsejumaluste kategooria. Need olid riikluse kaitsjad – mineviku müütilised valitsejad, targad ja kangelased, administaratiivüksuste valitsejate taevased peegeldused, kellele anti aru näiteks linnas toimunud olulistest sündmustest, kes kaitsesid kohti või piirkondi kurja jõu eest. Olid tule ja tulekahju jumalused, teede, sildade ja koolmekohtade kaitsjad jms. Olulised olid ka kodukolde jumalused, eriti Tzäo-van, kes igal aastal läks Taevaaluse Valitsejale ette kandma temale alluva pere käekäigust. Kodus olid uste ja maja ilmakaarte, kaevu, abieluvoodi, jm kaitsevaimud. Eriti austati lapsetoojat Püha Ema. Selles rollis esines ka budismi halastusjumalanna Guan-in. Väga populaarne oli “õnnetähtede kolmik” – õnne, karjääri ja pikaealisuse jumalad.

Mitmed taoismi ja budismi jumalused sulandusid samuti hiinlaste panteoni.

Rahvauskumuste kohal kõrgus imperaatorlike kultuste keeruline süsteem. Ametliku usukalendri olulisemad daatumid langesid kokku astronoomiliste ja majanduslike daatumitega.

Imperaatorikultusele olid omased spetsiaalne värvide ja arvude sümboolika. Taevatempli katus oli helesine, sama värvi olid ametnike rõivad ning templisse viis üheksaastmeline trepp - kõrgeima yangi tunnus. Maa templi katus oli kollane ja sinna viis kaheksaastmeline yin-tunnusega trepp.

Pühitsetavad olid ka riigi kaks majanduslikku põhitegevust - maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval toimus püha põllu esimese vao künnirituaal, mida alustas kindlasti imperaator isiklikult, jätkasid ametnikud ja lõpetasid selleks eraldi kutsutud talupojad. Analoogiline rituaal viidi läbi kõikides provintsides.
Kevade viimasel kuul toimetas imperatriss rituaalse ohverduse siidikudumise kaitsja altari ees.