OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskuse koolistsenaariumid aastaks 2020 näevad kolme võimalikku arengusuunda: Status quo, re-schooling, de-schooling. Seega - olemasoleva süsteemi säilumine, koolisüsteemi uuenemine või - koolisüsteemi kui sellise kadumine. Avesse on püütud võtta nii majanduse ja tööturu kui tehnoloogia (IT) muutusi. Igas neist kolmest arengusuunast on ettenähtav kaks vastandlikku allstsenaariumi. Loomulikult (nagu iga tulevikustsenaariumi puhul) on kirjeldus nö äärmuslik. Tegelikkuses realiseerub enamasti ikka stsenaariumide segu, kus see või teine saavutab ülekaalu tänu selles suunas tehtud sammudele (nt hariduspoliitikas).

Status quo

• Jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime praktiliselt puudub,
• Õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused atraktiivsemaks tööks mujal - õpetajatepuuduse kriis.

Re-schooling

• Taas-koolistumine - hea rahastamine, tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest
• Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge professionaalsus.
• Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon, võimaluste võrdsus on normiks, teadmistekesksus on ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees.

De-schooling

• Lahti-koolistamine - koolisüsteemi demonteer(i)(u)mine
• Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus institutsionaliseeritud õpivõimalustega - koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks, koolide ”demonteerimine” kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt kohalike ning piiriüleste võimaluste kasuks.
• Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide domineerimine valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi üleminekuid ja ebavõrdust.

Põhjalikumalt selle teema kohta:

http://projects.cbe.ab.ca/sss/ilscommunity/archive08/21stcentury/OECD_school_for_tomorrow.pdf

http://www.oecd.org/document/10/0,3746,en_2649_39263231_2078922_1_1_1_1,00.html

http://www.oecd.org/dataoecd/56/39/38967594.pdf

Ruus, V-R., Sarv, E-S. (koost). (2010). Õpetaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21. sajandi algul. Tallinna Ülikool.

http://eduko.archimedes.ee/files/Õpetaja%20esmaharidus.pdf

Koolistsenaariumidest vt lk 21-23