Määratlusi
Kreeka didaktikos, didáskein - õpetama.
Teadaolev esmakasutus: W Ratke (1571-1635) 1619, Comenius (1592-1670) 1632, regulaarsemalt alates 1800 (Herbart, 1776-1841).
Kõige üldisemalt määratlevad leksikonid didaktikat kui õpetamise kunsti ja/või teadust.
Näiteks veebisõnastik TheFreeDictionary: http://www.thefreedictionary.com/didactics määratleb didaktika kui kasvatamise või õpetamise (educating or instructing), teadmisi või võimeid haarava tegevuse.
Webster: http://www.merriam-webster.com/dictionary/didactics määratleb didaktika kui süstemaatilise õpetamisviisi (way of instruction).
Venekeelne Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/Дидактика määratleb didaktika kui pedagoogika osa, teaduse õpetamisest, mis uurib õpetamise seadusi, seaduspärasusi, printsiipe ja vahendeid. Didaktika objektiks on õpetamine, aineks aga õpetaja (õpetustegevuse) seos õppimisega (õpilase tunnetustegevusega) ning nende vastasmõju.
Prantsusmaal ersitatakse pedagoogikat (pedagoogikateooriat, la pédagogie) kui üldisemat ja didaktikat (la didactique) kui aine õpetamisele ja õppimisele suunatut (nt keeledidaktika, matemaatika didaktika).
Õpidisain (inglise k. instructional design) on ameerika vaste mandri-Euroopa didaktika ja metoodika sellele valdkonnale, mis keskendub õpisündmuste ja õppevahendite kavandamisele. Didaktikaga haakuvad mõisted on ka nt pedagoogiline psühholoogia (didaktikast laiem), õppekava/curriculum, educational design, educational technology jt.
Didaktilised mudelid pakuvad printsiipe, mida õpetajad saavad kasutada oma tundide kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel.
Didaktika mõistet kasutatakse ka viitamiseks spetsiifilisele lähenemisele (nt konstruktivistlik didaktika), kitsa valdkonna õpetamisele (ainedidaktikad – nt matemaatika didaktika, emakeele didaktika), spetsiifilise õpilaskontingendi õpetamisele (erivajadustega laste õpetamise didaktikad).
Sageli vastandatakse didaktilist õppemeetodit dialektilisele ja sokraatilisele meetodile. Tänapäeval vastandatakse traditsioonilist didaktikat avatud õppimisele, kus inimesed võivad õppida iseseisvalt, vabana etteantud struktuurist, vastavalt oma huvile.
Didaktika peamisteks uurimisobjektideks on õpetamise
• eesmärgid (milleks õpetada),
• sisu (mida õpetada)
• meetodid (kuidas õpetada
Teadaolev esmakasutus: W Ratke (1571-1635) 1619, Comenius (1592-1670) 1632, regulaarsemalt alates 1800 (Herbart, 1776-1841).
Kõige üldisemalt määratlevad leksikonid didaktikat kui õpetamise kunsti ja/või teadust.
Näiteks veebisõnastik TheFreeDictionary: http://www.thefreedictionary.com/didactics määratleb didaktika kui kasvatamise või õpetamise (educating or instructing), teadmisi või võimeid haarava tegevuse.
Webster: http://www.merriam-webster.com/dictionary/didactics määratleb didaktika kui süstemaatilise õpetamisviisi (way of instruction).
Venekeelne Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/Дидактика määratleb didaktika kui pedagoogika osa, teaduse õpetamisest, mis uurib õpetamise seadusi, seaduspärasusi, printsiipe ja vahendeid. Didaktika objektiks on õpetamine, aineks aga õpetaja (õpetustegevuse) seos õppimisega (õpilase tunnetustegevusega) ning nende vastasmõju.
Prantsusmaal ersitatakse pedagoogikat (pedagoogikateooriat, la pédagogie) kui üldisemat ja didaktikat (la didactique) kui aine õpetamisele ja õppimisele suunatut (nt keeledidaktika, matemaatika didaktika).
Õpidisain (inglise k. instructional design) on ameerika vaste mandri-Euroopa didaktika ja metoodika sellele valdkonnale, mis keskendub õpisündmuste ja õppevahendite kavandamisele. Didaktikaga haakuvad mõisted on ka nt pedagoogiline psühholoogia (didaktikast laiem), õppekava/curriculum, educational design, educational technology jt.
Didaktilised mudelid pakuvad printsiipe, mida õpetajad saavad kasutada oma tundide kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel.
Didaktika mõistet kasutatakse ka viitamiseks spetsiifilisele lähenemisele (nt konstruktivistlik didaktika), kitsa valdkonna õpetamisele (ainedidaktikad – nt matemaatika didaktika, emakeele didaktika), spetsiifilise õpilaskontingendi õpetamisele (erivajadustega laste õpetamise didaktikad).
Sageli vastandatakse didaktilist õppemeetodit dialektilisele ja sokraatilisele meetodile. Tänapäeval vastandatakse traditsioonilist didaktikat avatud õppimisele, kus inimesed võivad õppida iseseisvalt, vabana etteantud struktuurist, vastavalt oma huvile.
Didaktika peamisteks uurimisobjektideks on õpetamise
• eesmärgid (milleks õpetada),
• sisu (mida õpetada)
• meetodid (kuidas õpetada