5. Eakate kasutajate teenindus

Eakateks raamatukogukasutajateks peetakse traditsiooniliselt üle 65-aastaseid inimesi.
Eakate osakaal suureneb aasta-aastalt, kuna keskmine eluiga pikeneb.

Eakate kasutajarühma iseloomustatakse kaasajal järgmiselt:

Tänapäeva eakate haridustase, aktiivsus ja sooritusvõimekus on varasemate sugupõlvedega võrreldes märgatavalt kõrgem. Mitmed intellektuaalsed võimed võivad inimese vananedes koguni paraneda. Aktiivse eluhoiaku tõttu on eakad säilitanud elava huvi paljude valdkondade vastu.

Eakate inimeste üheks meelistegevuseks on lugemine. Seega on paljud eakad aktiivsed raamatukoguteenuste kasutajad, kes ootavad raamatukogult ka vaba-aja üritusi, näiteks klubiõhtuid, kirjandusõhtuid, kohtumisi kirjanikega. Paljudes piirkondades on raamatukogu kujunenud ainsaks kultuurikeskuseks

Samas tuleb märkida, et eakate kasutajarühmas võib eristada erinevaid raamatukogu kasutajatüüpe. On neid, kes jätkavad ka pensionieas tegelemist nt uurimistööga, kes  oma eelnenud erialase töö tõttu tunnevad küllalt hästi info-kommunikatsioonitehno-loogiat. Aga küllalt suure rühma eakate raamatukogukasutajate seas moodustavad need, kes vajavad ja ootavad raamatukogudelt toetust näiteks Interneti ja selle teenuste kasutamise õpetamisel. Raamatukogu võib olla ka ainus koht, kus neil on võimalik arvutit kasutada.  
Mõnedel eakatel on halvenenud terviseprobleemide tõttu raskusi raamatukogusse tulemisel ja nende ootused seonduvad koduteenindusega.


Eakate teenindamisel tuleb juhinduda järgmistest soovitustest:

Kujundage positiivne  hoiak nii eakate kui ka vananemise suhtes üldse.

Eakaid tuleb teenindada lugupidamise ja respektiga nagu kõiki teisigi kasutajaid. Vanemaealiste inimeste teenindamisel on kõige olulisem teenindajapoolne kannatlikkus ja lugupidav suhtumine. Tuleb arvestada, et eakatel võib nii oma mõtte väljendamine kui ka liikumine võtta kauem aega.  Tuleb kohe reageerida, kui nad vajavad spetsiaalset abi nt kõrgel riiulil olevate teavikute kättesaamisel.

Arendage suhtlemisoskust eakate inimeste kui kasutajarühmaga. Tuleb arvestada asjaoluga, et eakatel on sageli nõrgenenud kuulmine ja nägemine, mis teeb suhtlemise palju raskemaks. Raamatukogus kasutatavad viidad ja veebilehe tekstid peaksid olema suuremas kirjas ja raamatukogu ruumid peaksid olema hästi valgustatud.

Eaka inimese jaoks on raamatukogu külastamine sageli sotsiaalse kommunikatsiooni vormiks. Raamatukogutöötaja peaks olema valmis selliseks rolliks. Kuid intensiivse teenindusega  infolett ei ole hea koht vabaks ja pikaks vestluseks. Seega peaks arendama endas kindlameelsust ja oskust vajaduse korral pikaleveninud vestluse lõpetamiseks. Aga seda tuleks teha heatahtlikult, et mitte eakat inimest solvata.

Eakate õpetamine toimetulekuks infotehnoloogiaga on üks raamatukogu (nt rahvaraamatukogu) ülesandeid.  Paljud eakad ei pruugi tunda end mugavalt uue tehnoloogiaga varustatud raamatukogudes. Kuid paljud neist on valmis pärast rahulikku ja vahel ka mitmekordset juhendamist  edukalt töötama nt elektronkataloogiga. Samuti tekitavad suurt huvi ja aktiivset osavõttu eakatele suunatud koolitusüritused (näiteks Interneti, elektronposti, avalike e-teenuste  kasutamine).

Eakad on aktiivsed ilukirjanduse ja elulooraamatute  ning memuaaride lugejad, kuid  nende huvid ja infovajadused ning nende poolt esitatav päringud võivad olla seotud ka muude valdkondadega. Näiteks Rose Mary Honnoldi uuringute kohaselt on huvid seotud nii majanduse, poliitika ja ühiskonnaelu küsimustega kui ka tervishoiu, hea vormi säilitamise ja aktiivse vananemise küsimustega. Neile huvipakkuvateks teemadeks võivad olla ka reisimine, aiandus ja vanavanemate rolliga seonduvad küsimused.