Definitsioon:

Rahvastikutaaste on protsess, mille käigus ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu rahvaarv pidevalt taastub.

 

Ingliskeelne termin: population replacement

---

Loomulikud taasteprotsessid: sündimus ja suremus

Peamisteks rahvastikutaastet kujundavateks protsessideks on sündimus ja suremus. Nende kahe protsessi koostoimest sõltub see, kas rahvaarv püsib muutumatuna, kasvab või kahaneb.

Lisaks sündimuse ja suremuse tasemele on rahvastikutaaste hindamisel oluline teada rahvastiku soo-vanusstruktuuri, sest ka sellest võib sõltuda, milliseks kujuneb sündide ja surmade tegelik vahekord kogu rahvastiku kohta. Näiteks kui tegu on jõudsalt vananaeva rahvastikuga (so rahvastikuga, kus vanemaealiste osakaal kasvab), siis võivad surmad üle kaaluda sünnid ka juhul kui keskmine laste arv sünnitusealise naise kohta ja keskmine eluiga püsivad muutumatul tasemel.

Teadmisi sündimuse ja suremuse omavahelisest koostoimest kasutatakse rahvastikuprognoosides. Lihtsamates ja varasemates prognoosides eeldatakse, et rahvastik on suletud. Suletud rahvastik on selline rahvastik, mille suurus ja vanusstruktuur sõltuvad ainult sünni- ja surmajuhtude vahest ehk nö loomulikest taasteprotsessidest. Kuigi selliseid rahvastikke üldjuhul ei esine on taoline lihtsustus õigustatud juhul kui rahvastiku rändeline juurdekasv on minimaalne.

---

Välisränne: välja- ja sisseränne

Lisaks loomulikele taasteprtsessidele mõjutab rahvastiku suurust ja struktuuri välisränne, so protsess, mille käigus osa rahvastikust liigub teisele territooriumile ja lahkub seega püsirahvastiku hulgast. Samas võib sellesse rahvastikku siseneda varem mõne teise rahvastiku koostisse kuulunud elanikke. Rahvastikku, kellele taoline liikumine on iseloomulik nimetatakse avatud rahvastikuks.

Välisränne võib rahvastikutaastet mõjutada mitmel moel:

(1) Väljaränne:

• Väheneb rahvaarv nende võrra, kes lahkuvad ning kui tegu on sünnitusealise rahvastikuga, siis perspektiivis ka selle võrra, mida väljarännanud rahvastikuosa potentsiaalselt panustaks taasetsse (so sünnid).

• Kuna ränne ei puuduta ühtlaselt kõiki rahvastikurühmasid, siis suuremahulise väljarände puhul võib muutuda ka rahvastiku struktuur (eelkõige vanuse ja soo lõikes).

(2) Sisseränne:

• Suureneb rahvaarv nende võrra, kes lahkuvad ning kui tegu on sünnitusealise rahvastikuga, siis perspektiivis ka nende võrra, keda sisserännanud rahvastikuosa panustab taasetsse (so sünnid).

• Kuna ränne ei puuduta ühtlaselt kõiki rahvastikurühmasid, siis suuremahulise sisserände puhul võib muutuda ka rahvastiku struktuur (eelkõige vanuse ja soo lõikes).

• Kuna sisseränne ei pruugi olla pidev protsess, siis tekitavad muutuvad rändevood ebaühtlusi rahvastiku vanusstruktuuris, mis väljendub näiteks sihtmaa rahvastiku mõningases noorenemises rändeperioodil ning pikemas perspektiivis intensiivses vanananemises.

Niisiis pakub välisrände mõjude hindamine rahvastikuteaduslikku huvi ühelt poolt tänu võimalikule mõjule rahvastiku taastele ning teiselt poolt tänu sisserände tulemsuena suurenavale heterogeensusele (so suureneb välispäritolu rahvastiku osakaal). Samas tuleb rahvastiku prognooside puhul tihti piirduda eeldusega suletud rahvastikust, sest välisrände hindamine nõuab keerukamat, mitmeastmelist prognoosimistehnikat ning spetsiifilist andmestikku.

NB! Mitte segi ajada välisrännet ja siserännet. Siserände puhul liiguvad rahvastiku liikmed sama rahvastiku sees väiksemate territoriaalsete üksuste vahel (näiteks väljaränne linnast ja sisseränne maale). Taoline liikumine võib muuta rahvastiku struktuuri näiteks linna- ja maa elanike lõikes, aga ei mõjuta otseselt rahvastiku taastet.

Inglisekeelsed terminid: international in- and out migration ja internal migration