Rahvastiku suurust ja soo-vanusstruktuuri visualiseeritakse tavaliselt histogrammina, kus on kuvatud sagedusjaotus vanusrühmade lõikes eraldi meestele ja naistele. Oma erilaadse kuju tõttu kasutatakse saadud joonist rahvastikupüramiidiks või rahvastikupuuks.

Tavaliselt jaotub info rahvastikupüramiidis järgmiselt:

sugu: paremale kuvatakse mehed, vasakule naised

vanus: nooremad vanusrühmad on allpool ning vanuse kasvades liigutakse ülespoole. Vanusrühmade pikkused sõltuvad taas vajadusest (so kui detailset vaadet soovitakse) ja võimalusest (kui detailsed andmed on kättesaadavad). Vanuse asemel võib näidata sünnipõlvkonda, tegelik sisu joonisel ei muutu, sest sama sünnipõlvkond on alati ka samas vanusrühmas.

muud tunnused: kuigi rahvastiku soo-vanusjaotus on alati rahvastikupüramiidi keskseks komponendiks võib pildile lisada ka täiendavat infot rahvastiku jaotuse kohta teiste tunnuste alusel, esitades näiteks soo-vanusjaotuse põlisuse-, leibkondsuse-, hariduse või muu tunnuse lõikes.

rahvastikurühmade suurus või osakaal: rahvastikupüramiidi võib esitada nii absoluutarvude abil, sel juhul viitab iga tulp konkreetsele arvule isikutele, kes sellesse rühma kuuluvad, kõik tulbad kokku annavad aga rahvastiku koguarvu. Teine võimalus on taandada arvud osakaaluks, kus iga tulp viitab vastava rühma osakaalule tervikust.

---

Aeg ja rahvastikupüramiid

Rahvastikupüramiidil esitatud info kajastab ühte ajahetke, näiteks keskmisi rahvastikurühmade suurusi ühe aasta lõikes.

Selleks, et jälgida rahvastikku dünaamiliselt so hinnata rahvastiku muutust ajas tuleb vaadata mitut järjestikust rahvastikupüramiidi.

Näide Eesti rahvastikupüramiidist: http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/

---

Taasteprotsessid ja rahvastikupüramiid

Nüüd, kus teame, mida rahvastikupüramiid endast kujutab ning milliseid andmeid seal kuvatakse on taas aeg meelde tuletada, et rahvastiku suurus ja struktuur (so see info, mida rahvastikupüramiid sisaldab) ei ole juhuslikud näitajad vaid nad kujunevad kindlate seaduspärasuste alusel, mille peamiseks mootoriks on taasteprotsessid.

Kuidas rahvastiku taasteprotsessid rahvastikupüramiidil väljenduvad?

(1) Sünnid

Kuna sündides on kõik inimesed 0-aastased, siis kajastuvad sünnid alati ainult kõige alumises vanusrühmas. Ühel perioodil elusalt sündinud laste arv määrab selle sünnipõlvkonna maksimaalse suuruse. Loomuliku taaste seaduspärasustest lähtuvalt see põlvkond enam suureneda ei saa ning vanuspüramiidis edasi liikudes (so vanemaks saades) saab põlvkonna suurus loomuliku taaste teel ainult kahaneda.

(2) Surmad

Surm võib tabada inimesi erinevas vanuses, seetõttu mõjutavad surmad kõiki vanusrühmasid vähendades nende arvu vastavalt sellele, millises vanuses on inimesed kajastataval perioodil surnud. Siiski pole surma tõenäosus täpselt ühesugune kõigis vanusrühmades (vähemalt inimpopulatsiooni puhul mitte). Seega vähendavad surmad vanusrühmade arvu erinevalt. Ka seda saab hinnata näiteks lähtuval rahvastikus domineerivatele surmapõhjustele, mis võivad olla vanusspetsiifilised.

Lisaks äsja kirjeldatud otsesele mõjule rahvastiku vanusrühmade suurusele omab suremus rahvastiku vanusstruktuurile ka kaudset mõju, mis väljendub hiljem. Nimelt kui rahvastiku liikmed surevad enne sünnitusiga või sünnituseas, siis need surmad vähendavad edaspidi potentsiaalset sündide arvu (so vanuspüramiidi põhja).

(3) Väljaränne

Lisaks loomulikele taasteprotsessidele mõjutab rahvastiku suurust ja struktuuri ka rändelised taasteprotsessid. Nii nagu suremus võib väljaränne põhimõtteliselt vähendada kõiki vanusrühmasid. Sarnaselt suremusele on aga ka väljaränne vanusspetsiifiline, see tähendab, et kõigis vanusrühmades ei ole väljarände tõenäosus ühesugune.

Rände eripäraks on see, et üks rahvastiku liige võib endaga kaasa võtta ka teisi, tavaliselt pereliikmeid, näiteks lapse(ed), abikaasa. Samas ei pruugi väljaränne olla sama lõplik kui surm, sest inimesed võivad ka tagasi liikuda. See, mis tüüpi rändevormid rahvastikus domineerivad sõltub muuhulgas ühiskonna moderniseerituse astmest.

(4) Sisseränne

Sisseränne on ainus võimalus suurendada ka teisi vanusrühmasid peale 0-aastaste. Nii nagu väljaränne, nii on ka sisseränne vanusspetsiifiline. Sisserändajad võivad endaga kaasa võtta teisi pereliikmeid ning täiendavalt panustada taastesse kui nad on sünnitusealised. Nii nagu väljaränne ei pruugi ka sisseränne olla alati lõplik vaid võib teatud tingimustel üle minna väljarändeks.

NB! Iga sisseränne algab tegelikult isiku väljarändest mõne muu rahvastiku hulgast. Selleks, et mõista sisserände loogikat tuleb analüüsida väljarännet kõigist nendest rahvastikest, kust väljarändevoog vaadeldavasse rahvastikku lähtub.

---

Ajaloosündmused, sotsiaalmajanduslik olukord ja rahvastikupüramiid

Lisaks taasteprotsessidele võib eraldi analüüsida ka erinevate ajaloosündmuste või sotisaalmajanduslike tegurite mõju rahvastiku suurusele ja struktuurile.

NB! Tuleb tähele panna, et nii ajaloosündmused kui sotsiaalmajanduslikud tegurid saavad rahvastikku mõjutada ainult taasteprotsesside kaudu. See tähendab, et need tegurid võivad küll teatud aja jooksul intensiivistada või pärssida taasteprotsesse (sündimus, suremus, välisränne), aga nad alluvad seejuures ikkagi taasteprotsesside sisemisele loogikale, näiteks vanussõltuvusele.