Definitsioon:

Termin rahvastik tähistab kõiki mingil territooriumil asuvaid elanikke. Iga rahvastikku iseloomustavateks põhitunnusteks on selle rahvastiku suurus ja struktuur.

Ingliskeelne termin: population

Sissejuhatuseks vaatamegi, millist olulist informatsiooni rahvastiku suurus ja struktuur endas sisaldavad nii eraldi võttes kui koosvaates.

NB! Pane tähele, et praegu vaatleme rahvastikku staatiliselt, so küsime milliste tunnuste abil saab kirjaldada rahvastikku mingis kindlas ajapunktis.

---

Suurus

Kõige üldisem viis rahvastikku iseloomustada on tema suuruse ehk rahvaarvu abil. Sõltuvalt sellest, kuidas territoorium on määratletud võib rääkida kas globaalsest rahvastikust viidates kõigile inimestele, kes ühel ajahetkel maailmas elavad või kitsamalt piiritletud rahvastikest, näiteks ühe riigi rahvastikust. Sel juhul on territooriumi ja seega ka rahvastike liigendamise aluseks geograafiline ja poliitiline jaotus, mis määratleb sarnased tingimused, millega üks või teine rahvastik on kokku puutunud. Lisaks võib iga rahvastik jaguneda mõne täiendava tunnuse alusel eristatavateks rahvastikurühmadeks. Kõiki rahvastikurühmasid saab iseloomustada samuti suuruse abil, mida väljendab absoluutarv.

Rahvastiku(rühma) suurus on oluline näitaja, sest ta annab esmase ettekujutuse sellest, milline on ühe rahvastiku võimalik seos temaga külgnevate süsteemidega, näiteks ökosüsteem, mille ressursse iga rahvastik tarbib. Samuti on iga indiviid, kes rahvastikku kuulub, käsitletav ressursina, mis väljendub tema teadmistes, oskustes ja tegutsemisvõimekuses. Seega annab rahvaarvu teadmine esmase vihje selle rahvastiku vajaduste ja võimaluste kohta. Üldises plaanis võib väita, et mida suurem on rahvastik, seda suurem on tema sisemine ressurss aga ka võimalikud välise ressursi vajadused (ruum, toit, maavarad, eluase jmt). Tegelikult on aga sisukate hinnangute andmiseks vaja oluliselt rohkem informatsiooni kui rahvaarv.

---

Struktuur

Täiendav informatsioon, mida ühe rahvastiku kohta on oluline teada on selle rahvastiku struktuur ehk see, millise osakaalu kogu rahvastikust moodustavad erinevad rahvastikurühmad. Rahvastikurühma osakaalu on võimalik väljendada, kas suhtarvu või protsendiga.

Suhtarvu leidmine: rahvastikurühma suurus / kogu rahvastiku suurus

Protsendi leidmine: rahvastikurühma suurus x 100 / kogu rahvastiku suurus

See millise detailsusega rahvastiku struktuuri kirjeldada sõltub eesmärgist. Demograafilises plaanis on olulisimad rahvastikurühmasid, seega rahvastiku struktuuri, määravad tunnused sugu ja vanus, ag akasutatakse ka mitmeid muid võimalusi rahvastikurühmade eristamiseks:

Sugu	näitab	Meeste ja naiste osakaalu kogu rahvastikus.
	kasutatakse	Sündimustaseme hindamiseks või -prognoosimiseks on vaja teada naiste (ja tüdrukute) arvu.
Vanus	näitab	Rahvastiku vanusjaotust ehk kui suure osakaaluga on erinevad vanusrühmad kogu rahvastikust. Sõltuvalt vajadusest ja võimalusest (andmete detailsus) kasutatakse erineva pikkusega vanusvahemikke. Näiteks 1-, 5-,10-aastased või pikemad.
	kasutatakse	Võimaldab hinnata sünnitusealise rahvastiku osakaalu; ühiskonna hoolduskoormust (tööealise ja ülalpeetava elanikkonna suhe); rändepotentsiaali (kui palju on aktiivses rändeeas elanikke) jpm
Sünnipõlvkond	näitab	Samal perioodil sündinud moodustavad ühe sünnipõlvkonna. Perioodi pikkus sõltub taas eesmärgist ja võimalustest. Näiteks 1900 sündinud; vahemikus 1980-1985 sündinud jne.
	kasutatakse	Demograafias on sünnipõlvkond laialdaselt kasutatav analüüsiühik, mille alusel hinnatakse võimalikke muutusi rahvastikukäitumises (milline on eri põlvkondades elu jooksul sünnitatud laste arv, keskmine abiellumisvanus, keskmine lastearv n vanuseks saamisel, keskmine eluiga jpm).
Põlisus	näitab	Rahvastikuliikme päritolu ehk seda, kas isik, tema vanemad ja vanavanemad on sündinud samal territoorimil, mille alusel vaadeldavat rahvastikku määratletakse. Rahvastik jaguneb põlis- ja välispäritolu rahvastikuks sõltuvalt sellest, kui pikad on isikute põlvkondlikud sidemed antud territooriumi ja rahvastikuga.
	kasutatakse	Kuna eri rahvastike demograafiline käitumine võib erineda ning tänu põlvkondlikele sidemete on rahvastiku käitumine tavaliselt küllalt inertne, siis on põlisus üks olulisemaid tunnuseid uurimaks rände pikaajalist mõju.
Rahvus	näitab	Milline on etniline jaotus, võib viidata ka keelelisele ja religioossele jaotusele rahvastikus.
	kasutatakse	Aitab hinnata ühiskonna heterogeensust. Kasutatakse sageli koos põlisustunnusega.
Perekonnaseis	näitab	Vallalise, abielus või kooselus, lahutatud, lesestunud rahvastiku jaotus kogu rahvastikus.
	kasutatakse	Vallaliste osakaal (naisrahvastikus) võimaldab hinnata sündimuse taset juhul kui sünnid on seotud koos- või abieluga. Ilma registreerimata koos elavate ja/või lahutatute osakaal rahvastikus võib viidata moderniseerumisele.
Leibkondsus	näitab	Milline on rahvastiku osakaal, kes elab üksi või 1-, 2- jne liikmelises leibkonnas; kui palju on mitmepõlvkonnalisi leibkondi jne.
	kasutatakse	Aitab hinnata, millised on ühiskonnas domineerivad peremudelid ning võib viidata moderniseerumisele, sest väiksemad, eriti 1-liikmelised leibkonnad, on omased modernsetele ühiskondadele. Aitab hinnata põlvkondlike sidemete tugevust ja sotsiaaltoe vajadust.
Haridus	näitab	Milline on rahvastiku hariduslik jaotus näiteks alg-, põhi-, kesk- või kõrghariduse lõikes.
	kasutatakse	Aitab hinnata ühiskonna moderniseeritust ja innovatsiooni potentsiaali.
Sots.maj. staatus	näitab	Millistes majandussektorites inimesed töötavad; milline on erinevate sissetulekurühmade omavaheline suhe ühiskonnas.
	kasutatakse	Aitab hinnata ühiskonna moderniseeritust, innovatsiooni potentsiaali, elanikkonna toimetulekuvõimet ja tööturu struktuuri.
Paiknemine	näitab	Milline on linna- ja maarahvastiku suhe.
	kasutatakse	Aitab hinnata urbanisatsioonitaset ühiskonnas, võib viidata ka moderniseeritusele.

 

---

Koosvaade

Võimalikke tunnuseid, mille alusel rahvastikurühmasid eristada on kindlasti veel. Lisaks üksikute tunnuste abil rahvastikurühmade eristamisele on üks levinud analüüsivõte rahvastikuteaduses rahvastikurühmade eristamine mitme tunnuse abil. Näiteks võib kirjeldada iga haridusrühma sisemist soo-vanus jaotust. Nii saame teada, kas algharidusega inimesi on rohkem naiste või meeste hulgas, milline on kõrgharidusega rahvastiku osakaal tööealise rahvastiku hulgas, milline pensioniealise rahvastiku hulgas jpm.

Territoriaalsed seosed pole aga ainukesed seosed, mis ühe rahvastiku tervikuks ühendavad. Rahvastiku üks olulisemaid omadusi on tema jätkuvus ajas. See tähendab, et eri aegadel elavad rahvastiku liikmed on omavahel ühendatud põlvkondlike sidemetega. Selle omaduse mõistmiseks tuleb staatiline vaade vahetada dünaamilise vastu ning vaadelda rahvastikku kui ennast taastootvat süsteemi, kus muutused (sh rahvastiku struktuuris ja suuruses) on küll võimalikud, aga nad on alati seotud selle süsteemi varasema olekuga ja alluvad kindlatele seaduspärasustele.