Rahvastiku puhul võib muutusest mõelda kahte moodi:

(1) Muutus kui põlvkondade asendumine. 

See tähendab, et indiviidid, kellest rahvastik koosneb, asenduvad mingi aja jooksul uute indiviididega. Selle muutuse tagajaks on taasteprotsessid, millest allpool põhjalikumalt juttu tuleb. Kuigi järeltulev põlvkond võib erineda oma eelkäijatest nii mõtlemise, käitumise kui toimetulku poolest, ei ole tegu sugugi juhuslike isikutega. Iga uue põlvkonna lähtepositsioon ja võimalused on alati seotud eelmise põlvkonnaga. See on üks põhjustest, miks rahvastik, hoolimata pidevast uuenemisest, on oma olemuselt inertne süsteem.

(2) Muutus rahvastiku põhitunnustes: suuruses ja struktuuris

Rahvastiku tasandil märgib muutust see kui muutuvad selle rahvastiku suurus ja/või struktuur. Eristus on oluline kuna teatud tingimustel võib rahvastik ennast taastoota ka ilma, et toimuks märgatavaid muutusi rahvastiku suuruses ja/või struktuuris. Sel juhul on tegu stabiilse või statsionaarse rahvastikuga. Neid erijuhtumeid on allpool eraldi käsitletud. Rahvastiku tasandil määrab muutuse taasteprotsesside koostoime.