Nicholas Belkini infovajaduse käsitlused peegeldavad peamiselt Taylori sisemise infovajaduse kontseptsiooni. Belkin eristab sisemist, tegelikku, kuid väljendamata infovajadust, mida alati ei saagi väljendada ning teadvustatud või tunnetatud, kuid ebaselget infovajadust. Belkin toob infoteadusesse teadmistevajaku mõiste, mis on tema arvates peamine motiveerija informatsiooni hankimiseks.

Belkin, Ody ja Brooks (1982) konstrueerisid infootsingu mudeli, mis põhineb infootsija nn anomaalsel teadmiste seisundil (anomalous states of knowledge/ASK). Infovajajal on probleem, kuid nii probleem kui ka probleemi lahendamiseks vajalik informatsioon, ei ole selgelt tajutav ja arusaadav. Selles mudelis peab infootsija läbima protsessi, et väljendada ja formuleerida probleem/vajadus infopäringuks.

Kõige ambitsioonikam katse defineerida infovajadust ja selgitada selle juuri pärineb Brenda Dervinilt ja tema kolleegidelt. Dervin (1992) analüüsib teadmiste hankimist ja teadmiste kasutamist nn. metafoorilisel viisil: olukord - tühimik - kasutamine. Olukord (situation) viitab seosele sellise maailmaga, kus olukorra määratlus/tunnetus/taju (sense) on ebarahuldaval tasemel. Tühimike (gaps) all mõeldakse vajadust teadmiste järele, mis on antud olukorras tekkinud ja kasutamise (use) all tegevusi, mida vajatakse antud teadmiste saamiseks. Dervin võrdleb teadmiste hankimist nn. silla ehitamisega (bridging the gap) üle intellektuaalse tühimiku (või kuristiku). Dervin rõhutab samuti teadmiste subjektiivset iseloomu: hangitavat teadmist ei pruugi saada tingimata valmis kujul (Virkus, 2003).

Joonis 1: Dervini sense making metafoor (1992) Allikas: http://informationr.net/ir/11-4/paper269.html