Lk 2

T. Saracevici jt mitmed uuringud (Saracevic & Kantor 1988a; Saracevic & Kantor 1988b; Saracevic et al. 1988) annavad teoreetilise raamistiku info hankimise ja otsingu käsitlemiseks. Käesolevas õpiobjektis on info hankimise ja -otsingu mõisteid kasutatud lähtuvalt nende käsitlusest

Nendest uuringutest lähtuvalt võib väita, et infootsingualased uurimused keskenduvad:

  • eelkõige süsteemile;
  • infoallikate ja süsteemide tõhusa kasutamise kavandamisele;
  • eeldavad, et informatsioon on süsteemis tarbijale kasutamiseks juba olemas;
  • pööravad tähelepanu päringu täpsele formuleerimisele ning ümberformuleerimisele;
  • keskenduvad tulemustele ja nende täpsuse hindamisele.

  Info hankimise uuringud keskenduvad oma ajaloolises arengus:

  • info kasutajale;
  • inforessursside lehitsemise heuristilisele ja dünaamilisele olemusele;
  • eeldavad, et informatsiooni hangitakse eelkõige teadmiste laiendamiseks;
  • pööravad tähelepanu mitteplaneeritud otsingustrateegiale ning relevantse informatsiooni äratundmisele;
  • keskenduvad lehitsemise interaktiivsele olemusele.

 

Biheivoristlikust käsitlusest lähtudes nähakse info hankimise ja infootsingu peamist erinevust just lehitsemises ja otsingus. Nimelt keskendub info hankimine info lehitsemisele (browsing) ja infootsing info otsimisele (searching). Sellegipoolest viitavad paljud uuringud sellele, et info hankimine ja otsing on tihedalt seotud ning need kaks mõistet on seoses arvutisüsteemide kiire arenguga teineteisele lähenenud.

Informatsiooni hankimine on Gary Marchionini (1995) arvates tihedalt seotud õppimise ja probleemide lahendamisega. Õppimine on informatsiooni hankimise tüüpiline toiming, kuid teisalt võib informatsiooni hankimist pidada eriliseks õppimise viisiks. Mõlemal juhul on eesmärgiks muuta inimese varasemaid käsitlusi teatud asjadest või nähtustest. Sellegipoolest tuleb silmas pidada erinevust - õppimise puhul talletatakse teadmised pikaajalisse mällu ja neid saab vajadusel uuesti esile kutsuda, informatsiooni hankimise puhul võidakse need teadmised probleemi lahendamisel aga unustada (Virkus, 2003).

« Previous | Next »

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010