Raskeks pole osutunud mitte ainult informatsiooni defineerimine. Üheks informatsiooni hankimise ja -otsingu põhimõisteks on infovajadus (information need), millest puudub samuti ühene arusaamine.

Forsythe et al. (1992) märgivad, et infouurijate hulgas puudub konsensus 'infovajaduse' mõistest ning erinevad autorid defineerivad seda lähtudes oma huvist ja ekspertiisist. Vaid üksikud uurijad on infovajaduse mõistet sügavuti analüüsinud. Enamus autoreid eeldab, et infovajadused eksisteerivad ja ei vaevu mõistet määratlema. Infovajaduse uuringutes tavatsetakse kõige sagedamini viidata neljale järgnevale autorile:

• Robert Taylor,
• Charles Atkin,
• Nicholas Belkin ja
• Brenda Dervin.

Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert Taylorilt ja sellele on info hankimise uuringutes kõige enam viidatud. Taylori käsitlus põhineb uuringul, milles analüüsiti põhjusi ja infokäitumist esitamaks küsimusi raamatukogu teatmeteenindusele.

Sisemine vajadus on taustal olev nn mitterahulolu tunne, mis võib olla osalt teadvustamata ja mis ei ole keeleliselt väljendatav.

Teadlik vajadus on teadvustatud, kuid ehk veel ebamäärane ettekujutus. Teabevajaja võib sellises seisundis arutleda kolleegidega, sõpradega jt, et selgitada infovajadust.

Kui teabevajaja suudab väljendada infovajadust selgelt ja arusaadavalt, on tegemist formuleeritud infovajadusega.

Kohandatud infovajadus on infoteenindust pakkuvale isikule (kas infotöötaja või raamatukoguhoidja) või infosüsteemile esitatud otsinguülesanne, mis on töödeldud viisil, et küsija saaks teeninduselt vastuse (Virkus, 2003).