Tööolukorras peaks olema põhiline isteasend. Kui see pole võimalik, siis on oluline sellise tehnoloogia kujundamine ja töö organiseerimine nii, et töö ajal oleks aega ja võimalus vahel mõni minut ka istuda. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada, varustada kõik püstiseisuga seotud töökohad istmetega. (Kristjuhan 2000)

Alljärgneval joonisel on näidatud võimalikud istumisvõimalused.

Istumistööd korraldades vaata, et:

• hoidu pidevast istumisest;
• ei peaks töötama pöördes, kummargil või pingutatud asendis, Istumistööd tehes vabane asjatust lihaspingest, loo võimalused asendi muutmiseks;
• oleks takistusteta võimalik muuta jalgade asendit;
• kannad oleksid kindlalt põrandal või jalatoel.

Alljärgnevas tabelis on toodud soovitused istuva töökoha kõrguste osas.

Heal istmel on:

• tugev ja kergelt reguleeritav seljatugi;
• kergelt muudetav istumiskõrgus;
• õhku läbilaskev õhuke polster;
• allapoole kaarduv istumisserv.

Halva istumistöökoha probleemid:

• Liiga kõrge või teravaservaline iste – jalad väsivad, tursuvad, hakkavad surema või valutama.
• Halb seljatugi – selg kangestub ja hakkab töö ajal või järel valutama.
• Liiga kõrge või madal tööpind – selg, õlad, käsivarred väsivad või hakkavad valutama töö ajal või selle järel.