6. Vibratsioon
Mõisted (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord)
- vibratsioon – tahke keha mehaaniline võnkumine;
- üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale;
- kohtvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele.
Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. (Tint 2007: 82)
Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. (Tint 2007: 82)
Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. (Tint 2007. 82)
Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. (Tint 2007: 83)
Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. (Tint 2007: 83)
Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. (Tint 2007: 83)
Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”. Määruse kohaselt:
- Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2.
- Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.
- Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2.
- Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.
Töötingimused ja töökeskkond/ M. Sirk