Suurimad lubatavad raskused (tõstmistöös vilunutele ja heades tõstmistingimustes):

• mehed – episoodiliselt 55 kg; - regulaarselt 35 kg
• naised – episoodiliselt 30 kg; - regulaarselt 20 kg
• väldi tõstmist, püüa piirduda eeltooduga võrreldes oluliselt väiksemate raskustega.

Töötamisel arvestamist vajavad momendid:

• ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. (suur pingutus pärast pikka puhkust)
• ohtlikud ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad kahjustused. Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve.
• kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused.
• liigesele on ebasoodne liigutuste puudumine ja kestvad koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral.
• ülakeha väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade kujundus, mis peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele: tööriista käepideme mõõtmed, käepideme asend, arvutihiire kuju jne Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse. Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid.
• õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem kui 20 sekundit iga tööaja minuti kestel. Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis.
• arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus.
• raskuse tõstmisel maast on intensiivne aktiivsus seljalihastes.

Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine.

• hoida selg võimalikult sirge;
• hoida raskus kehale võimalikult lähedal;
• hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna;
• pöörata keha jalgadest, mitte seljast;
• vältida tõstmist istudes;
• vältida tõstmist õlgadest kõrgemale;
• vältida korduvat ühe käega tõstmist;
• vältida tõstmist liiga madalalt;
• hoiduda juhuslikest tõstetest.