Palling on ainus element võrkpallis, mida mängija sooritab üksi - sõltumatult oma kaasmängijatest ja seda loetakse mängu võtmeks. Pallinguid saame jaotada -

● kehaasendi järgi võrgu suhtes - eest- (nägu võrgu poole) ja küljeltpallingud (külg võrgu suunas)

● löögikäe asukoha järgi - alt- (palli lüüakse alt) ja ülaltpallingud (palli lüüakse ülalt).

Nimetatud pallinguviisidest kombineeruvad alljärgnevad pallinguliigid:

● altpallingud - alt-eest, alt-küljelt ja alt-küljelt kõrge palling e. küünalpalling

● ülaltpallingud - ülalt-eest, ülalt-eest lühike, ülalt-eest jõuline, ülalt-eest planeeriv, hüppelt ja hüppelt planeeriv palling.

Kõige kergem on õppida altpallinguid ja seepärast alustatakse algõpetuses nendest. Alljärgnevalt kirjeldatakse alt-eest pallingut. Mängija seisab näoga võrgu poole, pallingut sooritava käe vastasjalg veidi eespool, ülakeha on kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool ja parem käsi on all. Mängija viskab vasaku käega palli 20-40cm kõrgusele ette-üles, viib samal ajal parema käe hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale. Üheaegselt jalgade sirutuse ja keharaskuse toomisega eesolevale jalale liigub parem käsi tagant ette tabades palli ees-all. Palli väljalennu nurk on ca 45 kraadi. Löögikäsi saadab palli võrgu suunas ja tõuseb nii, et silmad, käsi ja võrgu ülemine tross on ühel joonel. Palli võib lüüa rusika, käeserva või pingestatud labakäega.

Ülalt-eest pallingu puhul seisab mängija näoga võrgu suunas. Jalad on õlgade laiuselt harkseisus, keharaskus võrdselt mõlemal jalal parem jalg ees (parema käega pallimisel). Pall on rinna kõrgusel vasaku käe peopesal parema külje pool. Kõverdatud parem käsi on õlakõrgusel. Pall visatakse vasaku käega üles 0,8-1,0 m kõrgusele. Samal ajal liigub parem käsi hoovõtuks taha ja astutakse vasaku jalaga ette. Palli tabatakse taha-alla parema õla ees käe ulatuskõrgusel pingestatud labakäe või rusikaga. Oluline on rõhutada, et löögikäsi jääb üles.

Pallingute õpetamisel tuleb meeles pidada -

● pallingute õpetamist alustatakse palli ülesviskest, mille õigsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi - tavaliselt on see kahe jala varvaste pikenduse ristumiskoht

● altpallingute puhul on ülesviske kõrgus 20-40 cm, ülaltpallingute puhul aga 0,5-1,0 m, hüppelt pallingute puhul veelgi kõrgem

● alustada tuleb lühendatud maa-alal, mida järk-järgult pikendatakse

● käe pealt ei tohi pallida.