Võrkpalli sünniaasta on 1895 ja selle loojaks Massaschusettsi osariigi Holyoke kolledži kehalise kasvatuse õpetaja William Morgan, kes tegeles ise jalgpalliga. Kuna aga tema hea sõber James Naismith leiutas 1891. Aastal korvpalli, sündis ka temas soov midagi teistsugust teha. Mängu alustuseks tõstis W. Morgan tennisevõrgu 6 jala kõrgusele, kooris vanalt korvpallilt naha maha, jättes alles musta sisekummi. Mängu esialgne nimetus oli mintonette ja eesmärgiks palli löömine kätega üle võrgu. Mängu iseloomust lähtuvalt tegi professor Alfred Halsted ettepaneku anda mängule nimi - volleyball.

Väidetavalt mängisid egiptlased võrkpallile sarnast mängu juba neli tuhat aastat tagasi. Leidub ka viiteid, et kolmandal sajandil e.m.a. mängisid roomlased palli rusikatega. Itaallaste faustbali e. rusikapalli pärineb 16 saj. algusest ja seda mängiti 90 x20 meetri suurusel väljakul, mida poolitas kivisein. Võistkonda kuulus kolm kuni kuus mängijat ja nad püüdsid palli üle müüri lüüa. Ajapikku muutus nii platsi suurus kui ka reeglid. Väljaku pikkust vähendati 50 meetrini ja kivisein vahetati kahe posti vahele tõmmatud nööri vastu. Määrati kindlaks mängijate arv - 5 (kaks ees,üks keskel, kaks taga). Pall tuli üle nööri lüüa kolme puutega. Korra võis see ka maha kukkuda aga sellisel juhul tuli pall üle võrgu toimetada ühe puutega. Mäng kestis kaks poolaega, a 15 minutit.

Esimene näidiskohtumine toimus 1985. aastal Holyone`i tuletõrjujate ja linnateenistujate vahel. Mängiti viis viie vastu.

Samal aastal pandi mängu autori poolt kirja ka esimesed võrkpallimäärused ja need olid järgmised:

● väljaku suurus 7,6 x 15,2 m
● võistkonna suurus ei olnud piiratud
● mängu kestvus oli 9 vooru ja igale võistkonnale oli lubatud vooru kohta kolm auti
● palli pidi üle võrgu lennutama 1,2 m kaugusel oleva piirjoone tagant
● pallipuudete arv oli piiramatu
● servitud palli võis vajadusel üle võrgu aidata. Kui esimene serv ebaõnnestus, anti õigus teisele
● kõik pallid, mis puudutasid võrku, olid vead (va palling)
● võrgu kõrgus oli 1,98m
● pall kaalus 340 gr.

Algusaastate naiste võrkpallimängu ja selle populaarsust iseloomustab alljärgnev pilt:

Võrkpallimängul on võrreldes teiste sportmängudega mitmeid olulisi erinevusi -

● 12 mängijat asuvad väiksel maa-alal, kuus kummalgi pool võrku
● väljakupoolel on kuus tsooni ja igas neist on omad tehnilised ja taktikalised nõuded
● mängija peab oma maksimaalset jõudu kasutama ilma toetuspinnata, so õhus
● vahelduvad töö ja puhkeperioodid
● mängija kokkupuude palliga on äärmiselt lühiajaline, mille jooksul tuleb mängijal anda pallile õige suund, kiirus ja trajektoor
● mängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises.

1919. aastal korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajatest - Eesti Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal toimusid Tallinnas ja Tartus esimesed rahvusvahelised kohtumised, kus oldi vastamisi kahel korral lätlastega. Mõlemad mängud võideti tulemusega 2:0. Esimesed Eesti MV toimusid 1925. aastal. Osales 25 mees- ja 3 naiskonda. Meestest võidutses Tallinna Sport ja naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee, mille käigus kohtuti kahel korral ka Tšehhoslovakkia meeskonnaga, keda peeti sellel ajal maailma tugevaimaks. Mõlemal korral võideti tulemusega 2:0. Turnee käigus tutvustati Euroopale Eesti pallingut - bumarangservi.