Page 8 - Tallinn University

soostunud kasvukohti eelistavaid soohiilakat, kollast kivirikku ja harilikku kobarpead. Neist viimane on arvatud Eestis kaitstavate taimelii- kide esimesse, kaduvate liikide kaitsekategoo- riasse.
Häiritud on ka tavaliste sooliikide elu. Rabade karakterliigid – turbasamblad, mis on soode suurimad süsihappegaasi sidujad ja turba tootjad, hääbuvad kuivendamise tõttu. Vee- taseme alandamise järel seiskub turbasambla kasv ja vohama hakkab mänd. Sellega kaasneb turba lagunemine ja tiheneva puurinde alla koguneb tüse okkavaris, mis takistab sootai- mede kasvamist. Kuna lagerabade puistumine toimub väga aeglaselt, märgatakse männi kat- vuse suurenemist alles 30–50 aasta möödudes.
Loomad
Soodes elavad loomad on eraklikud ja häirin- gute suhtes tundlikud. Kevad- ja sügisrändel peatuvad rabades puhkamiseks ja toitumiseks suur-laukhanede, laululuikede ja rabahanede parved. Soodes on tedre, metsise ja rabapüü, sookure ning mitmete kulliliste ja kurvitsa- liste elupaigad. Soos elab ka meie suurim lind – kaljukotkas, kes pesitseb küll soosaarel või sooservametsas, kuid enda turvaliselt tundmi- seks vajab vähemalt paarisaja hektari suurust lagesood. Soolinnud vajavad elupaigaks ava- tud, hõredalt kasvavate madalate puudega ala.
Häiringute suhtes kõige tundlikumad on kurvit- salised ehk kahlajad (rüüt, suur- ja väikekoovitaja, mustsaba-vigle, mudatilder, heletilder, puna- jalg-tilder ja niidurüdi). Pärast seda, kui Nigula raba laudteed pikendati raba keskosa poole, hül- gas rüüda asurkond laudtee ümbruse (Leivits et al. 2009). Viimase 30 aastaga on Põhja-Euroopa (Soome, Rootsi, Norra) soodes pesitsevate linnu- populatsioonide suurus vähenenud 40% võrra. Seda peetakse elupaikade kuivendamisjärgse muutumise tagajärjeks (Fraixedas et al. 2017). Soome, Rootsi ja Norraga võrreldes on Eestis ja Lätis soolindude elutingimused paremad, sest meil on veel säilinud suuri soostikke.
Sood on elupaigaks ka rabakonnale, mitmele kiili- ja päevaliblika liigile, ämblikele, tigudele ja muudele haruldastele loomaliikidele, kelleta oleks keskkond palju vaesem.
Sarvikpütid Kõima raba laugastel / A. Leivits
6
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018
Varane kannikesetäpik on Eesti rabades üks arvukamaid päevaliblikaid. / A. Leivits
Rüüt pesitseb vaid rabades. / A. Leivits