Page 9 - Tallinn University

4.
Soode taastamisel Eestis on suur tasuvuspotentsiaal
Sood taastuvad ise harva, kehvemini (osaliselt) ja väga aeglaselt. Meil on piisavalt oskusi taastumisele kaasa aidata ning Euroopa Liidu poliitiline ja rahaline toetus selle teostamiseks.
Eestis on otseselt kuivendamise või kõrval- olevate biotoopide kuivenduse mõjul kadu- nud 65% soode pindalast. Soo servaalade või ümbruse kuivendamine on enam mõjutanud just väiksemaid soid, kus veetase on alanenud suuremal osal soo pindalast. Paremas seisun- dis on suured soostikud oma suure veevaruga. Nende servaalade kuivendamise mõju on väiksem. Sellised rahvusvahelise tähtsusega suured soostikud, kus erinevad sootüübid moodustavad ühtse kompleksi ja pindala ula- tub kümnetesse tuhandetesse hektaritesse, on Soomaa rahvuspargi ja loodusala rabad (kok- ku ca 26 000 ha); Puhatu soostik, kus rabade, siirdesoode ja madalsoode kompleks katab üle 20 000 ha; soode kompleks Alam-Pedja looduskaitsealal (26 000 ha); Emajõe Suursoo soode ja luhtade kompleks (25 000 ha) ning Endla loodusala (9 680 ha) rabade, soomet- sade, järvede ja jõgede kompleks; Läänemaa Suursoo soostikus (17 730 ha) on kompleks rabast ja nõmmest, siirdesood, madalsood ning raba- ja siirdesoometsad.
Vaatamata ulatuslikule soode majandamisele on Eestis soode taastamisel suur tasuvuspo- tentsiaal, kuna:
■ Meie kliimavööndi soode taastamise ekspe- rimente on tehtud Kanadas, Rootsis, Soomes ja Lätis. Nende käigus saadud teadmised ja kogemused on kasutatavad ka Eestis. Meilgi on kogunenud piisavalt mahukas pagas (peamiselt küll raba-elupaikade) taastamise oskusi, on nii edulugusid kui eksimisega saadud kogemusi. Esimene soo taastamise
Mahajäetud freesvälja pind / L. Truus
katse tehti Eestis aastatel 2001–2005. Sellest ajast alates on Eestis tehtud erimahulisi taastamisprojekte Eestimaa Looduse Fondi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Riigimetsa Majandamise Keskuse jt organisatsioonide poolt. Suuremahulisemad neist on rabade servaalade taastamised 5 800 hektaril Eestimaa Looduse Fondi poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2 500 hektaril ning madalsoo taastamine Suursoo-Leidis- soo hoiualal 3 300 hektaril.
■ Soode mõjutamise ulatus ja aste on võrd- lemisi väikesed, nii et paljudel aladel saab sooelustik taastuda ilma sootaimede juurde- külvita, kui vaid taastada sobivad kasvutin- gimused, eelkõige aeglase vooluga püsivalt kõrge veetase. Edukaks taastamiseks läheb Eestis vaja oluliselt vähem kapitalimahutusi kui paljudes Kesk-Euroopa maades.
■ Eestis kasvab piisavalt sooliike ja on selliseid soid, kust sootaimede levised saavad ise taastatavale alale levida, ja ka neid, mida saab kasutada aktiivsete doonoraladena.
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018 7