Page 7 - Tallinn University

3.
Tagastame sootaimedele ja loomadele neilt hõivatud elupaigad
Taastades kuivendamisega rikutud alasid, anname sooliikidele nende elupaigad tagasi ja tekitame rohkem kohti inimeste soohuvi rahuldamiseks. Nii vähendame inimpelglike sooasukate häirimist.
Majandusliku kasutamise tagajärjel on kõige rohkem soid hävinud Euroopas. Nii mõneski riigis on varem laialt levinud sooliigid muutunud väga haruldaseks. Seetõttu väärtustatakse neid taimede ja loomade elupaiku, mis on alles jäänud ja taastatakse neid, mille seisund on halvenenud.
Taimed
Palju sootaimi on kohastunud karmide elutin- gimustega, mujal ei ole nad konkurentsivõime- lised. Sootaimed vajavad ellujäämiseks avarat, märga või lausa vesist kasvukohta. Kõige roh- kem ohustab neid kuivendamine. Kui veetase alaneb, suureneb toitainete kättesaadavus ja madalakasvulised sootaimed jäävad toitainete- rikkamate kasvukohadega kohastunud ning kiire ja lopsaka kasvuga taimeliikidele alla.
Eestis on mitu madalsoode taimeliiki muutu- nud haruldaseks 20. sajandil tehtud ulatusliku madalsoode kuivendamise tõttu. Juba 1980. aastateks oli Lääne-Eestis vaid 30 aastaga vä- henenud paljude taimeliikide, nagu koldja selaginelli, mustja sepsika, alpi võipätaka ja soo- valgu levik (Trass 1986). Praegu muretsetakse üleeuroopalise tähtsusega madalsooliikide – pääsusilma, kullerkupu ja käpaliste kadumise pärast (“Kaitstavate soode tegevuskava 2015”). Kuivendamisega on vähenenud ka endeemsete, Eestis ja Põhja-Lätis kasvava eesti soojumika ning ainult Viidumäe allikasoos kasvava saare- maa robirohu arvukus. Kuivendamisega kaas- nev võsastumine ja valguse vähenemine ohustab
Soo-neiuvaip / T. Leito
Ubaleht / T. Leito KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018 5