Page 6 - Tallinn University

2.
Hoiame iidseid soomaastikke
Kui teeme rikutud sood terveks, on inimestel rohkem kohti, kus käia loodust nautimas. Las põlised puutumatud paigad jäädagi mõjutamata.
Iidsed soomaastikud on Eesti ürgseimad maastikud. Esimesed sood tekkisid Eesti alal 10 000–11 000 aastat tagasi mandrijää taan- dumise järel jää alt vabanenud pinnale. Neid vanimaid, preboreaalsel perioodil kujunenud soid leidub Kagu-Eesti kõrgustike nõgudes
ja Soomaal. Madal-Eestis algas intensiivsem soostumine ca 1500 aastat hiljem. Maapinna kerkimisel mere alt vabanenud maa esmane soostumine on toimunud pea kogu jääaja- järgsel ajal kuni tänapäevani välja (Ilomets jt 2007). Valdavalt on soostumine olnud sekun- daarne ehk sood on kujunenud teiste koos- luste (metsade) asemele. Soode areng järvede kinnikasvamise tagajärjel jätkub samuti. Jär- vede kinnikasvamine on seotud inimtegevu- sega. Sirgendades jõgesid ja kaevates kraave, alandame järvede veetaset ja anname hoogu järve soostumisele. Tollest ürgsest, jääaja- järgsest tundraperioodist on sood jäänud elupaigaks mitmetele tundrataimedele, nagu kollane kivirik ja alpi võipätakas. Metsatund- rast on rabadesse kasvama jäänud vaevakask ja rabamurakas.
Ürglooduse hoidmiseks on oluline taastada veerežiim ka nõrga kuivendusmõjuga soo- servadel. Ürgsete soode rohke külastamine puhkeretkede, marjakorjamise vm põhjusel muudab nende maastikulist ilmet, kahjustab taimestikku ja häirib seal elavaid loomi, eriti inimpelglikke linde. Soid taastades saame ha- jutada seal käijaid ja jätta vanemad, ürgsemad maastikud inimmõjuta.
Mudatilder pesitseb siirdesoodes ja rabades / A. Leivits
4
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018