Page 4 - Tallinn University

1.
Soode taastamisega leeven- dame inimese põhjustatud kliimaprobleeme
Inimese mõjutatud, rikutud või hävitatud sooökosüsteemide taastamisega anname soodele tagasi nende olulise funktsiooni kliima mõjutamisel – vähendada atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside koguseid.
Globaalselt on soode tähtsaim roll osaleda Maa süsinikuringe reguleerimises. Soodes lan- geb aineringest välja osa taimede fotosünteesi käigus seotud süsinikust – surnud taimed ei lagune täielikult, vaid ladestuvad turbana. Soodes on kümnete tuhandete, troopikas sadade tuhandete aastate jooksul turbasse talletunud maismaaökosüsteemide suurim süsinikuvaru. Kuigi turvast leidub vaid kolmel protsendil maismaast, on selle süsinikuvaru
ca 550 x 109 tonni, mis moodustab tervelt kol- mandiku kogu maismaaökosüsteemides seo- tud süsinikust (Gorham 1991; Limpens
et al. 2008; Joosten & Couwenberg 2009).
Kuivendamise järel hakkab varem anaeroob- ses keskkonnas olnud turvas kui orgaaniline aine õhuhapniku juurdepääsu mõjul lagune- ma ning pika aja jooksul seotud süsinik pää- seb kiiresti atmosfääri tagasi. Turba lagunemi- sest pärinevate kasvuhoonegaaside emissioon on piisavalt suur selleks, et olla arvestatav kliima mõjutaja teiste inimtegevuse tagajärjel tekkivate heitmete (fossiilkütuste põletamine, tsemendi tootmine jm) kõrval. Kuivendatud sood suurendavad atmosfääri süsihappegaasi sisaldust ning annavad olulise osa tänapäevas- te kliimaprobleemide tekkesse. Kuivendatud turbamaadel laguneb mitu korda rohkem tur- vast kui looduslikes soodes juurde kasvab.
Eestis on soid kuivendatud turba kaevanda- miseks ning põllumajanduse ja metsanduse
tarbeks alates 17. sajandist. Eesti Vabariigis jõuti 1918. aastast kuni 1940. aastateni kui- vendada 350 000 hektarit soid ja soostunud maid, millest põhiosa moodustasid madal- sood (Ratt 1985). 1950. aastatest kuni 1980. aastateni kuivendati veel 436 000 ha. Kui arvestada ka piirdekraavide mõjualasid, kae- vandus- ning metsakuivendusalasid, võib öelda, et Eestis on kuivendatud ja kuivenda- misest tugevalt mõjutatud ca 1 miljon hekta- rit soid ja soostunud maid.
Arvestuslikult on Eestis kuivendatud alade
emissioon kuni 8 korda suurem kui selle sidu- mine looduslikes soodes (Ilomets et al. 1995). Palju kuivendatud madalsoodes asuvaid endi- seid põllu- ja heinamaid ning ammendatud ja seejärel maha jäetud kaevandusalasid annavad suure panuse kasvuhoonegaaside emissiooni.
Selleks et vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, on soode taastamine nendel aladel mõttekas ja põhjendatud. Nii aitame vähenda- da maailmas kliimaprobleeme.
Euroopa Liit kohustas Eestit vähendama 2030. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Võr- reldes 2005. aasta kui baasaastaga on 2030. aastaks Eestile seatud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13% võrra.
turba mineralisatsioonist põhjustatud CO 2
2
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018